Täna Postimehes: politseivägivalla ohver võib juhtunus ise süüdi olla

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader Youtube'i riputatud videost, millel on näha ürituse Kultuuritolm turvameeste ja külastajate vahelist konflikti.
Kaader Youtube'i riputatud videost, millel on näha ürituse Kultuuritolm turvameeste ja külastajate vahelist konflikti. Foto: Youtube

Avalikkus teab väidetavast politseivägivallast Patarei vangla territooriumil seda filminud inimeste videosalvestistest, Postimees uuris konfliktile eelnenud sündmusi ja avastas võimaluse, et politseid liigses vägivallas süüdistajate eesmärk võib olla hoopis avalikkuse arvamusega manipuleerimine.

Kõik asjad ei ole nii, nagu need kõrvaltvaatajale paistavad. Umbes nii saab kokku võtta üritusel Kultuuritolm politsei, turvafirma ja liikumise Pirados aktivistide konflikti, mida on seni avalikkusele serveeritud kui vägivaldse politsei ülereageerimist olukorrale.

Videosalvestisel nähtu põhjal politsei süüdistamise ja süüdlaste vastutusele võtmise nõudmise asemel pidas Postimees kohasemaks taastada tagantjärgi konfliktile eelnenud sündmused. Samavõrd, kui vajab vastamist küsimus, miks politsei teenistuskoeral väidetavat vastuhakkajat pikalt pureda lasti, vajab vastust seegi, miks politseikoera kasutamiseni üldse jõuti.

Vastuste otsimisel avanes meedias seni serveeritust hoopis erinev pilt.

Politsei jaoks algas kõik 13. juuli öisest hädaabikõnest häirekeskusesse, mida Postimehel õnnestus kuulata. Helistajaks on turvafirma Dussmann Security turvaülem, kelle edastatud info on üheselt mõistetav – turvameestel tekkis vanas Patarei vanglas konflikt kaheksa agressiivse inimesega, kellest kolm neile kallale tulid. Turvamehed olid sunnitud kasutama gaasi ja kaklus jätkub. Kohale paluti saata kiirabi, sest on kaks kannatanut. Kõik.

Arvatava massikakluse tõttu andis häirekeskus ümbruskonna patrullidele kõrgema kategooria väljakutse. Esimesena jõudis sündmuskohale kesklinnas patrullinud ja äsja Balti jaamas värske kallaletungijuhtumi lahendanud toimkond. Sinna kuulusid kaks tegevpolitseinikku ja kahe-aastase kogemusega abipolitseinik.

Esimesed kaks on juhtunu tõttu praegu kriminaaluurimise all ja ei saa avalikkusele selgitusi anda. Seetõttu saab Postimees kasutada vahejuhtumis ise füüsilise rünnaku alla sattunud abipolitseiniku kirjeldust. Juhuse tahtel on ta Eestis avaliku elu tegelase staatuses noor vene kodanikuaktivist Sergei Metlev. «Meie info oli, et Patareis toimub massikaklus ja turvamehed vajavad abi,» ütleb ta.

Mida ta juhtunust räägib ja kuidas konflikti paisumist põhjendab, loe edasi Postimehe paberlehest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles