Jaotusvõrk: kuumaga tulevad elektrisüsteemi nõrgad kohad välja

Kõrgepingeseadmed. Foto: Peeter Langovits / Postimees

OÜ Eesti Energia Jaotusvõrk juhataja Tarmo Mere sõnul on viimastel päevadel tekkinud Tallinnas ja ka mujal Eestis ulatuslikud elektrikatkestused kuumade ilmade ja suure koormuse koosmõjuna.

Eile ja üleeile olid Tallinnas ulatuslikud elektrikatkestused. Kas selle põhjus on ainult suur kuumus?

Eks see on kombinatsioon kuumusest ja suurest koormusest, mille tekitavad konditsioneerid. Sellistel hetkedel tulevad süsteemi nõrgad kohad välja.

Mis suure kuumusega kõrgepingeseadmetes toimub?

Kuumusega on jahutus nõrgem ning temperatuur tõuseb nii kõrgele, et kaablite ühendused võivad minna lühisesse. Üldjuhul juhtub see alajaamades, aga võib ka mujal ette tulla, näiteks kaablites, sest need kuumenevad täiendavalt suure koormuse tõttu.

Kas palaval suvel ja külmal talvel kõrgepingeseadmetes tekkivad suured koormused on omavahel võrreldavad?

Seda ei oska ma öelda, sest niisugust mõõtmist ei ole me teinud. Ise arvan seda, et kuumade ilmadega paikneb koormus teisiti kui karmi pakasega. Suvel on koormatud need kohad, mis talvel ei ole niiväga koormatud. Seetõttu tulevadki just suvel niisugused vead välja.

Kas saab kuidagi seda ennetada, et suure kuumusega ei tekiks elektrikatkestusi?

Ennetada loomulikult saab ja me seda teemegi. Aga tavapäraste ilmadega ei tule nõrgad kohad lihtsalt välja. Samas on kaabliotsi Eestis kokku sadu tuhandeid kui mitte miljoneid. Peamine põhjus on aga see, et jaotusvõrk on väga vana ning vajab uuendamist. Seda on kaua edasi lükatud aga nüüd tuleb seda siiski ükskord tegema hakata. Eelkõige oleme uuendanud ikka seal, kus on rohkem tarbijaid taga. Tallinn on selles mõttes üks eesrindlikumaid kohti.

Kas inimestele tuleks kuidagi südamel panna, et ärge lülitage kõiki konditsioneere korraga sisse?

Seda ei saa kindlasti ütelda. Inimesed peavad ikka saama nii elada, nagu nad tahavad. Elektrisüsteem peab ise järele tulema.

Kui kiiresti suudetakse avastada avariikoht, kui vool järsku ära läheb?

Sõltub sellest, kui automatiseeritud see piirkond on, kus avarii juhtus. Kõrge automatiseerituse korral on rikkekoht kiiresti tuvastatav. Vastasel korral võtab see rohkem aega, on vaja teha korduvaid lülitusi. Vigase võrgu osa saame aga üpris kiiresti muust võrgust eraldada, see on kindel.

Teine asi, mis kuumade ilmadega elektrivõrku ähvardab, on ilmselt äike?

Äike on elektrivõrgu jaoks veelgi raskem olukord, sest lõplikku kaitset äikese eest ei olegi olemas. Kui välk ikka kuhugi sisse põrutab, siis lõhub ta kindlasti midagi ära või tekitab ülepinge.

Jääb vaid loota, et kuumuse tõttu oleks elektrikatkestusi võimalikult vähe.

Me anname kindlasti enda poolt parima, et niisuguseid asju võimalikult vähe juhtuks. Ja kui juhtubki, siis püüame võimalikult kiiresti rikked kõrvaldada.