NATO kohalolek maksab Eestile üle kolme miljoni

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Peaminister Taavi Rõivas Taani hävitajas istumas.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Praeguse seisuga läheb NATO vägede võõrustamine sel aastal Eestile maksma kokku umbes 3,5 miljonit eurot.

Mitte kunagi pole Eesti territooriumil nii palju NATO vägesid olnud nagu sel aastal: Taani hävitajad baseeruvad esimest korda püsivalt Eesti lennubaasis, miinijahtijad otsisid Läänemerest lõhkekehasid, võtsime vastu USA maaväelased ja korraldasime enneolematult rohkearvulise suurõppuse Kevadtorm.

NATO juhid on Eestit kiitnud selle eest, et meie kaitsekulutused ulatuvad kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Seda eriti just Ameerika Ühendriikide poolt rõhutatud eesmärki täidavad seni kõikidest liitlastest peale Eesti vaid Suurbritannia, Kreeka ja USA ise.

Nii Läti kui Leedu kaitsekulutused jäävad alla ühe protsendi.

Tegelikult on Eesti veelgi eeskujulikum liitlane: 12. juunil otsustas valitsus, et Eestisse tulnud liitlasüksuste vastuvõtmisest tekkinud lisakulusid ei kaeta kaitse-eelarve arvelt, vaid selleks eraldatakse lisaks veel täiendavad summad.

«Sellest täiendavast eraldisest kaetakse ära täiendavad ja ettenägematud kulud, mis on tekkinud Ämaris praegu seal oleva Taani hävitajate rotatsiooni ning septembrist sinna taanlaste asemel tuleva Saksa hävitajate rotatsiooni vastuvõtmiskuludeks, samuti Eestis viibiva USA õhudessantüksuse vastuvõtmiseks,» selgitas Postimehele kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Peeter Kuimet, kelle sõnul läheb kogu see lõbu maksma umbes 3,5 miljonit eurot sel aastal.

Kuigi summa võib suur tunduda, on see üürike kogu eelarvega võrreldes. Kaitse-eelarve on sel aastal veidi üle 380 miljoni euro, nii et lisatud summa moodustab alla ühe protsendi kogu eelarvest.

Lõplik rahandusministeeriumi otsus ja täpne rahasumma selguvad aga ilmselt alles sügisel, kui tekkinud lisakulude suurus on teada.

Lisakulude tarvis muudetakse tõenäoliselt riigieelarvet või võetakse raha valitsuse reservfondist.  

See aasta nõudis kaitseministeeriumilt rohkem kulutusi, sest Eestis ei ole varem baseerunud NATO hävitajad ja nii suur hulk maaväelasi.

Tagasi üles