Puudega töötajaid ei maksa alahinnata

Enam saab ikka piskust tööst kui suurest seisust,» ütleb eesti vanasõna. Tänase Postimehe majandusosas saab lugeda lootustandvaid näiteid sellest, kuidas reaalses elus saavad hakkama erivajadustega töötajad, keda on palganud puhastusteenuseid pakkuv ISS Eesti ja ehitusettevõte Seve.

Selgub, et piiratud töövõime ei takista töötajal olemast aktiivne ja tubli. See on tegelikult ka ootuspärane. Kõik tööd ei nõua ju inimeselt täpselt ühesuguseid omadusi ning võimeid. Sageli on ettevõtte seisukohalt otsustavad just nimelt töötaja kohusetunne ja püsivus, mitte aga see, kas tema silmad näevad sada protsenti või mõnevõrra vähem. Kehaliste puuete leevendamiseks on ammu välja mõeldud abivahendid, ning inimene, kes tuleb toime igapäevaelus, saab edukalt hakkama ka tööelus. Kohusetunde, lojaalsuse või püsivuse puudumist on hoopis raskem kompenseerida.

Mida rohkem eraettevõtteid omandab kogemuse piiratud töövõimega inimeste töölepalkamises, seda lihtsam on ka teistel tööandjatel sama teekond ette võtta. Eeskuju võiks rohkem näidata ka avalik sektor, ning seda kõige kõrgematest tasanditest alates. Teistest riikidest on siin hulgaliselt näiteid. Me teame, et sügav nägemispuue ei takistanud David Blunkettil töötada Briti parlamendis ega Tony Blairi valitsuses siseministrina. Tulirelvaründes vigastatud ja seetõttu ratastooli surutud Saksa poliitik Wolf­gang Schäuble on Euroopa Liidu üks hinnatumaid rahandusministreid. Maailmast leiab hulgaliselt innustavaid näiteid sellest, et piiratud töövõimega inimene saavutab elus mitte vähem kui mõnigi, kel ainsatki viga küljes pole.