Marko Pomerants: geoloogidelt ühiskonnale: «Tänan, ei!»

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SAKALA01:   : VILJANDI, EESTI, 31MAR10
Pildil siseminister Marko Pomerants külastas Viljandimaad.
er/ Foto ELMO RIIG/ SAKALA
SAKALA01: : VILJANDI, EESTI, 31MAR10 Pildil siseminister Marko Pomerants külastas Viljandimaad. er/ Foto ELMO RIIG/ SAKALA Foto: Elmo Riig / Sakala

Kas maapõues leiduva väärindamine kuulub Eesti arenguideede hulka? Maavarade uurimine ja kasutamine on majanduskasvu eeldus, ent geoloogide töö suhtes on levinud hirmud ning riik panustab sellesse tegevusse äärmiselt vähe, kirjutavad riigikogu liikmed geoloogiainsener Marko Pomerants (IRL) ja majandus­insener Lembit Kaljuvee.

Kui küsida inimeselt esimest emotsiooni seoses sõnaga geoloog, siis võib neid tekkida nii positiivseid kui negatiivseid. Tänu geoloogidele on meil kasutada erinevad metallid, kütused, ehitusmaterjalid. Emotsioon on positiivne, kui su talumaadel on tulutoov liiva- või kruusaleiukoht. Aga olukord kipub käest minema, kui jõuame Eesti oludes lubjakivi- või veel hullem, fosforiidimaardlateni. Neil juhtudel on usaldus geoloogide vastu kiire kaduma, kuigi seda pole ka mõõdetud, nagu politsei- ja piirivalveameti või päästeameti puhul tehakse.

Usaldusväärsus on geoloogide endi sageli kasutatav sõna. Räägitakse andmete ja maavara uurituse usaldusväärsusest. Geoloogid aga ise tunnetavad, et nende omavaheline usaldamine on probleemne ja midagi tuleks selle usalduskriisi likvideerimiseks ette võtta. Kaheksakümnendatel ülekeeratud vinti pole suudetud uuesti keermestada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles