Juhtkiri: meie (ostetud) mets

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Erinevalt näiteks Suurbritanniast pole Eesti riik, kus oldaks harjunud hiiglaslike maavalduste kuulumisega vähestele omanikele. Oluline põhjus, miks see nii on, lähtub Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformist, millega suured maaomandused riigistati ja hiljem uute talukohtadena välja jagati.

 Milliseid tundeid see samm Inglismaa eliidi seas Eesti suhtes äratas, võite lugeda suursaadik Oskar Kallase abikaasa Aino Kallase mälestustest. Maa äravõtmine mõisnikelt vastas aga toona väga üheselt Eesti inimeste õiglustundele. See maa oli seitsesada aastat varem vägivallaga ja ebaõiglaselt ära võetud ning see tuli nüüd Eesti inimestele tagasi anda.

Pragmaatilisemalt (ja küünilisemalt) tõlgendades oli maareform argument, tänu millele õnnestus kiirelt luua üks Kirde-Euroopa võimsamatest vägedest ja võita Vabadussõda. Koolipoisid ja haritlased astusid ju kohe vaba Eesti eest välja, ent adrakurgede taga astujatel võttis otsustamine natuke rohkem aega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles