Kassari, see kaunis saar...

Priit Pullerits
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käina laht: tegelikult on see pigem madal, keskmiselt kuni poole meetri sügavune rannikujärv kui merelaht. Keset vett laiub 23 laidu ja rahu, millest enamik on ümbritsetud pillirooga. Lahe lõunaserva on ladestunud ravimuda, mis ei jää raviomadustelt alla Haapsalu lahe mudale. Ronige kindlasti linnuvaatlustorni otsa – sealt saab head vaated ümbruskonnale.
Käina laht: tegelikult on see pigem madal, keskmiselt kuni poole meetri sügavune rannikujärv kui merelaht. Keset vett laiub 23 laidu ja rahu, millest enamik on ümbritsetud pillirooga. Lahe lõunaserva on ladestunud ravimuda, mis ei jää raviomadustelt alla Haapsalu lahe mudale. Ronige kindlasti linnuvaatlustorni otsa – sealt saab head vaated ümbruskonnale. Foto: Priit Pullerits

Kassari on väheste väljavalitute saar. Paljud arvavad, et see on osa Hiiumaast, ja ega neid ses eksiarvamuses süüdistada saa: tammteed, mis Kassarit Hiiumaaga kahest otsast ühendavad, on kõrges roostikus peaaegu märkamatud. Ja pole välistatud, et järgmise sajandi alguseks kasvavadki need kaks saart, suuruselt Eestimaa viies ja teine, omavahel kokku.

Kuigi tihedalt Hiiumaa külje all, tundub Kassari Hiiumaast siiski tuntavalt erinev. Just nimelt – tundub. Seal peab ise ära käima, et erinevust tunnetada. Sõnadesse seda niisama lihtsalt juba ei pane.

Väheste väljavalitute saar pole Kassari seepärast, et seal armastasid suvitada Aino Kallas, Jaan Kross ja Ott Arder, et sellest on kirjutanud lugusid Voldemar Panso.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles