Ülbe ignoreerimine ja tahtmatus otsustada

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mati Alaver.
Mati Alaver. Foto: Mihkel Maripuu

Kui inimese kohta esitatakse avalikult valesüüdistus, on tal kaks mõistlikku lahendust: kas panna laimajale lihtlabaselt vastu hambaid, mis oleks ilmselgeks märguandeks, et viimane aeg on oma valest loobuda, või anda laimaja kohtusse. Seejuures ei peaks olema oluline kahjutasu nõudmine, vaid valeväidete ümberlükkamine.

Ebatõenäolisem on see, et jäädakse ükskõikseks ja taandutakse loost vaikselt pomisedes, et ei olda selle teemaga seotud ja seepärast pole ka midagi ütelda.

Selline tegutsemine tundub terve mõistuse vastane, sest kui inimene kaljukindlalt teab, et hing on puhas, ei saa tal ju olla midagi ka põhjaliku uurimise vastu. Kummalisel kombel valisid aga kõik Tartu dopinguarsti Vitali Bernatski juhtumis dopingutarvitamisega seotud inimesed just viimase tee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles