iDeal kampaania

Päästjad kannavad kõik veevõtukohad GPS-kaardile

Eestis leidub veel ka selliseid silte.

FOTO: Kalev Lilleorg/Õhtuleht

Kuigi sügisest jõustuv määrus kohustab päästeametit kõiki edaspidi rajatavaid tuletõrjehüdrante GPS-kaardile kandma, plaanib amet lihtsamini leitavaks teha ka kõik senised veevõtukohad.


Septembrist koos uue tuleohutuse seadusega jõustuv määrus « Nõuded tuletõrjehüdrandile» kohustab uue tuletõrjehüdrandi paigaldamisel üles märkima ka tuletõrjehüdrandi koordinaadid. Hüdrandi koordinaadid on määruse eelnõu seletuskirja järgi vajalikud, kuna päästetöödel kasutatakse laialdaselt GPS-positsioneerimisseadmeid, samuti on andmebaasid digitaalsetel kaartidel põhinevad. Tuletõrjehüdrandi koordinaadid kantakse GPS seadmetesse ning digitaalsetele kaartidele.

Päästeameti pressiesindaja Marek Simulman selgitas, et igal päästekeskusel on uuenev andmebaas tuletõrje veevõtukohtade kohta. Kuna päästetöö on ajakriitiline tegevus, siis ei pruugi päästetöö juht juhuslikult valitud ajal ja asukohas suuta anda kiiresti õiget informatsiooni mahukaid tabeleid kasutades. «Visuaalselt ja kasutusmugavuselt on kiirem võimalus kanda olemasolevad veevõtukohad GPS seadme kaardile ning tulevikus teha seda koos kirjeldusega: mis asi, kus täpselt, kasutatav vee hulk või vooluhulk, kontrollimiste tulemused,» selgitas Simulman.

«Lihtsaim asukoha määramise viis on koordinaatidega, mis on kõikidele arusaadav ja kasutatav erinevates ruumiandmete infotehnoloogilistes rakendustes. Määruse käsitluses saab nõuet kehtestada eelkõige  rajatavatele seadmetele, kuid päästetöö eesmärgist lähtuvalt kantakse  kindlasti andmebaasi ka kõik olemasolevad veevõtukohad,» rääkis Simulman.

Praegu on Eestis kokku ligikaudu 15 000 hüdranti, neile lisanduvad muud veevõtukohad: mahutid, tiigid, järved.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles