Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/08/10/3265861t1ha5be.jpg)
Rakveres taimi müüv Andre Talu pani oma ärile aluse juba teismelisena ning oma firma registreeris päev pärast täisealiseks saamist.
Noor ettevõtja Andre Talu oli kõigest 12-aastane, kui tal tekkis huvi taimekasvatuse vastu. Ta alustas hobikorras mõne suvelille kasvatamisega, kuid nüüd, 19-aastaseks saanuna on tema 300-ruutmeetrilises Rakvere koduhoovis juba rohkem kui 400 sorti püsililli ning umbest 70 eri liiki ilupuid ja -põõsaid.
«Kohe alguses tuli mõelda oma nišile – kuna Rakveres saada olev taimevalik oli väga väike, siis selle pärast keskendusingi just püsililledele,» selgitas Talu, kes otsustas siiski, et jätkab ka suvelillede kasvatamist.
Peagi sai Talule selgeks, et klient ootab võimalikult laia valikut, ning seepärast lisandusid põõsad ja puuistikud. Tänavu on paljud inimesed küsinud marjakultuure ja seega pani Talu sel suvel rõhku just marjapõõsaste kasvatamisele.
Odavam kui ketipoodides
Praegu kasutab Talu kaht kasvuhoonet, kus kevaditi kasvavad suvelilletaimed. «Kõiki teisi taimi aga kasvatan avamaal – taim kasvab lageda taeva all ning harjub siinsete tingimustega, see muudab taimed ka tugevamaks ning vastupidavamaks,» selgitas Talu.
Hostad olid Talu esimesed lemmikud, millega ta katsetama hakkas. «Esimesed läksid aia taha, kuna paljundasin neid nii, et lilled ei juurdunudki. Esimesed kogemused hakkasidki just katse- ja eksitusmeetodil tulema.»
Kui enamasti on Talu müünud taimi otse oma koduõuest, siis nüüd on populaarseks muutunud ka e-pood. Kevadel alustas Talu taimede müügiga Rakvere väliturul.
Noormees käib aktiivselt ka Lääne-Virumaa laatadel. «Õnneks või kahjuks neil laatadel pole olnud väga suuri kasvatajaid, nii et paistsin oma laialdase valikuga igati silma,» lausus Talu.
Rakveres kasvatatud taimede hinnad on igati taskukohased. «Pakutavate taimede hinnad on enamasti soodsamad kui suurtes ketikauplustes,» võrdles Talu. Ta täpsustas, et madalamat hinda võimaldab pakkuda see, et tal ei ole hingematvaid püsikulusid, mis viiksid taime maksumuse üles. «Muidugi mängib suurt rolli ka see, et väga suurel määral kasvatan taimed ise seemnetest ette.»
Andre Talu lõi oma osaühingu Plantest Grupp täpselt päev pärast täisealiseks saamist. Enne seda oli ta juba neli aastat taimi kasvatanud ning raha kogunud, et teha osaühingu registreerimiseks 2500 euro suurune sissemakse ning tasuda riigilõiv. Juba esimesel tegutsemisaastal teenis Plantest Grupp väikse kasumi.
Mõte, et taimekasvatusest võiks saada midagi enamat kui hobi, käis Talul peast läbi juba tükk aega enne täisealiseks saamist. «Ilmselt keskkool oli see, mis andis asjale tõuke,» leidis Talu, kes õppis Rakvere gümnaasiumis majanduse õppesuunal ning pidi majandusõpetuse tunnis kirjutama äriplaani. «Kuna olin selleks hetkeks juba niimoodi hobi korras taimi mitu aastat kasvatanud ning eesmärgid olid enam-vähem teada, oli äriplaani kirjutamine lihtsam,» meenutas ta.
Turul ruumi jagub
Juba keskkoolis majanduse vastu huvi tundnud noormees otsustas jätkata õpinguid samal alal. Aasta tagasi astus Talu oma kodukohast seitsme kilomeetri kaugusel tegutsevasse Lääne-Viru rakenduskõrgkooli, kus ta omandab kõrgharidust majandusarvestuse erialal.
«Raamatupidamist läksin õppima, kuna selline numbritega nokitsemine mulle meeldis, samas meeldib majandusõpe üldisemalt,» tõdes Talu, lisades, et seepärast tundus otsus talle lausa ainuõige. Talu jaoks tähendas kodu lähedale õppimaminek ning valitud eriala ka seda, et ta saab oma hobiga edasi tegeleda. Nimelt kogu ettevõtte juhtimine, kaasa arvatud taimede kasvatamine ning finantsaruannetega tegelemine, on Talu enda õlgadel.
Noore ettevõtja peas on kindla kuju võtnud ettevõtte tegevuse laiendamine üle Eesti. «Meil on mitu maakonda, kus turul on piisavalt vaba ruumi,» sõnas Talu. Samas suurema tootmise jaoks hakkab koduaed juba pisikeseks jääma.
Julguse laienemisplaanidega tõsisemalt tegeleda andis Lääne-Virumaal toimunud võistlus «Idee teoks 2014», kus äriplaanide kategoorias sai Talu esimese koha. Samuti on Talu uurinud ja vaadanud toetusi, mille abil võiks äritegevust arendada, kuid teostuseni pole ta seni veel jõudnud.
Praegu teeb Talu juba ettevalmistusi järgmiseks hooajaks. «Kõik uued sordid, mida järgmisel aastal pakun, on enam-vähem teada ning tasub veel veidi oodata, kuna valikusse lisandub üsna palju uusi ja huvitavaid taimi,» rääkis Talu.
kommentaar
Liivika Ivanov
Lääne-Viru rakenduskõrgkooli ettevõtluse ja äriplaani õppejõud
Julgustan kindlasti noori uuel eurotoetuste perioodil aastatel 2014–2020 avatavaid võimalusi kasutama. Andre äriidee on sisuliselt väiksest hobist välja kasvanud. Noormees teeb tööd särasilmil ja tal on siht silme ees. Oluline on, et tehakse seda, mis endale meeldib, ja kui see toode/teenus meeldib ka teistele, siis ... jõudu tööle!
Kuna alustaval ettevõtjal on finantsvahendeid sageli napilt, siis toetus on toetus, mitte pangalaen, mis tuleb intressidega tagasi maksta. Kindlasti leidub noormehe äriideele sobilik toetusmeede, kui Andre plaan on ükskord jõudnud arengufaasi, kus vaja oleks lisafinantseeringuid.
Andre on hea näide ettevõtlikust noorest, kes teeb rohkem, kui nõutakse, ja seda vaba tahte ning suure rõõmuga! Tänapäeva nn tüüpiline noor on kahjuks siiski selline, et koolipingis tehakse täpselt nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik. Andre on eeskujuks paljudele noortele. Noored ei tohiks karta enda äriideest rääkida, klassis avalikult arutada jne.