Advokatuuri väitel on tänavu riigi õigusabiks mõeldud raha juba oktoobriks otsas. Justiitsminister Andres Anvelti meelest on juhtunus süüdi advokatuuri enda kehv majandamine ning ta käsib advokaatide tunnitasud kokku tõmmata.
Riigi õigusabi andjatel on taskud tühjaks saanud
12. august 2014, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba enam kui aasta vindunud vaidlus võttis ägedama pöörde mõne nädala eest, kui advokatuur poolaasta kulud kokku lõi. Ilmnes, et riigieelarvest eraldatud 3,84 miljonist eurost oli juuni lõpuks ära kulunud juba 2,55 miljonit.
Lõviosa sellest on läinud advokaatide töötasudeks, kes esindavad kohtus vastavalt seadusele vähekindlustatud inimesi, alaealisi või teatud kuritegudes ja väärtegudes süüdistatavaid.
«Praegu on prognoos karm. Õigusabi taotlusi on peale tulnud nii palju, et läheneme kahe kuu miinusele,» kirjeldas advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.
Mina kaitsen riigieelarvet ja kodanike huvi. Kui sa ei taha täita advokatuurile pandud kohustusi, siis saa ei pea olema advokaat. Võid olla ka jurist.
Advokatuur panigi justiitsministeeriumi fakti ette: kui rahanappusele lahendust ei leita, lõpeb õigusabiks mõeldud raha oktoobris otsa. Advokaadid peavad siis valima, kas oodata aasta lõpul teenitavat palka veebruarini või loobuda üldse uusi kliente võtmast.
Abivajajad õiguskaitseta tõenäoliselt ei jääks, kuid arved kanduks üle järgmise aasta eelarvesse. Seal tekiks juba enam kui miljoni euro suurune puudujääk ja advokaaditeenus ähvardaks 2015. aasta suvel katkeda.
Õigusrulett
Et aru saada, kes toimunu eest vastutab, tuleb selgitada riigi õigusabi süsteemi. Seaduse järgi peab riigi raha eest antava õigusabi tagama advokatuur. Viimane ongi teenuse korraldanud nii, et õigusabi juhtumeid võivad lahendada võtta kõik liikmed ehk kokku 910 advokaati.
Tegelikult huvitub tööst aga vaid murdosa: umbes 120 advokaati aastas. Põhjus on lihtne: riigi õigusabi eest makstav tunnitasu ei saa turuhinnale ligilähedalegi.
Advokatuur on osavalt laveerinud. Näiteks jaanuaris tõstis ta riigi õigusabi osutamise tunnitasu 40 eurolt 60-le. Teisalt on aga liiga suurte õigusabiarvete korrastamiseks mõnes õigusabiliigis sisse seatud piirmäärad, et üle teatud arvu tundide ei või advokaat tööajaks märkida.
Voltenberg meenutab, et kui mullu riigieelarvet kokku pandi, küsis advokatuur riigi õigusabiks 5,7 miljonit eurot, sai aga 3,84. Samal ajal pole õigusabi osutamise juhtumite arvu võimalik ette näha.
«See on nagu maja ehitamine: antakse summa ja öeldakse, et tuleb ehitada maja ja see peab olema väga kvaliteetne, aga ehitamise ajal tuleb välja, et sama rahaga on vaja veel kolmandat korrust ja katuseaknaid,» kirjeldas ta.
Kantsler väidab, et ka riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses hinnanud, et õigusabi mõistlik tasu Eestis on 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Advokatuur rehkendas, et 5,7 miljoni puhul rahaprobleemid kaoks. «See tagaks mitte ainult advokaadi tunnitasu, vaid võimaldaks tal ka panustada tugiteenustele: mõistlik büroo, kus teenindada, tagatud sekretäriteenus, olemas sidevahendid, võimalus end täiendada jms,» loetles Voltenberg.
Anvelt: advokatuur on miinuses ise süüdi
Justiitsminister Andres Anvelt näeb olukorda risti vastupidiselt. Eile õhtul kirjutas ta alla käskkirjale, mis piltlikult öeldes tühistab advokatuuri tehtud palgatõusu ja teeb ülesandeks allesjäänud rahaga toime tulla.
Käskkiri ei jäta advokatuuri käitumisest head pilti. Selle väitel olla nüüd rahanappusse sattunud advokatuur alustanud eelarveaastat enam kui 600 000 euro suuruse ülejäägiga. Viimastel aastatel on riigi õigusabi osutamiseks mõeldud summa kasvanud 28,6 protsenti, õigusabi tellimuste koguarv aga vähenenud 12,5 protsendi võrra.
Veelgi enam: Anvelt viitas, et advokatuur võib olla oma ülesandeid vääriti mõistnud. «Riiklik õigusabi on avalik-õiguslik funktsioon. Me kompenseerime selle mahus, et advokaat ei peaks jääma miinusesse. Turuhindade järgi riigi õigusabi andmist riigieelarve välja ei kannata,» ütles minister.
Anvelt pakkus, et vabatahtliku süsteemi asemel võiks advokatuur riigi õigusabi osutamise kohustuse kõigi liikmete vahel võrdselt ära jagada. Nii tuleks lõpp advokaatide puudusele ja paraneks kvaliteet. «Mina kaitsen riigieelarvet ja kodanike huvi. Kui sa ei taha täita advokatuurile pandud kohustusi, siis sa ei pea olema advokaat. Võid olla ka jurist.»
Vaidlust, kas riigi õigusabi on avalik-õiguslik funktsioon või turult ostetav teenus, peetakse paljudes Euroopa riikides. «Võib-olla peabki selle osas heas mõttes kohtulahingu ära pidama,» arutles Anvelt, kes ei plaani taotleda riigi õigusabi raha suurendamist 2015. aasta riigieelarvest.
Voltenberg ütles, et advokatuur arutab ministri käskkirja järgmisel nädalal ja otsustab siis edasised sammud.
Postimehega kõnelnud advokaadid ütlesid, et möödalaskmisi on mõlemal poolel. Üheks advokaatide vähese huvi põhjuseks ongi advokatuuri seatud ajapiirangud. «Keerulist tsiviilasja 10 või 20 tunniga ära ei tee. Ma loobusin, et mitte teha ebakvaliteetset tööd,» põhjendas vandeadvokaat Edith Sassian, miks ta juba paar aastat riigi õigusabi ei osuta.
Tunnitasu vähendamist Sassian aga heaks ei kiida. «Isegi 60 eurot pole konkurentsivõimeline, see on fakt. Aga kui ei oleks piiranguid peal ja kui kohtud ei vähendaks õigusabi summasid, siis ka see raha tekitaks advokaatides huvi.»