Galerii: Haapsalu võllamägi peitis endas keskaegseid esemeid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Nädala jooksul Haapsalu võllamäega lähemalt tutvunud Tartu Ülikooli arheoloogid küll väljakaevamiste käigus palju esemeid ei leidnud, kuid osa neist on väga olulise väärtusega.

Kaevamiste käigus välja tulnud 15 leiu hulgas oli ka näiteks üks 14.-15. sajandist pärit metallraha. Haapsalu võllamäelt on lisaks müntidele ja keraamikakildudele leitud ka inimluid, kuid need pole pärit ajast, kui seal oli võllamägi.

Väljakaevamiste juht, Tartu Ülikooli arheoloogia doktorant Martin Malve ütles, et kõige olulisemaks leiuks peavadki nad leitud metallraha. «Olulised olid muidugi ka keskaegsed savinõu killud, mis näitavad meile, et ka keskajal oli see objekt kasutusel,» lausus Malve.

Samuti tuli kaevamiste käigus välja ringmüüri ehk võllase aluse fragmente ning võllase sissepääsu osi.

Põhjus, miks seal seesuguseid väljakaevamisi üldse tehakse, peitub Malve sõnul selles, et 1932. aastal leiti sealt kaks luustikku ning tol ajal peeti neid hukatuteks. Hiljem leiti ajalooarhiivist ühe luustiku kohta infot ning avastati, et tegemist oli talupojaga, kes oli teinud enesetapu ning keda seetõttu enam kalmistule matta ei saanud.

«Ilmselt seetõttu oli siis see talupoeg sinna võllamäe kanti maetud, teise luustiku kohta kahjuks infot ei leitud,» lausus Malve ja lisas, et vaatamata sellele, et võllamäele hukatuid maetuid ei ole, ei välista see seda, et seal läheduses võib olla hukatute matmiskoht.

«Aga kuna tegemist on tihedalt asustatud alaga, siis on seal seda matmiskohta raske leida,» lisas arheoloog.

Haapsalu võllamäel teostasid väljakaevamisi Tartu Ülikooli arheoloogia bakalaureusetudengid ja magistrandid. Samuti käisid kohapeal Stockholmi Ülikooli ja Tallinna Ülikooli arheoloogid.

Arheoloogid kaevasid 16. sajandil kasutusel olnud Haapsalu võllamäe välja möödunud aastal. Enne seda oli kindlalt võllamäena kasutusel olnud paik leitud vaid Tallinnas.

Tagasi üles