Rootering ja Bertman Birgittal

Alvar Loog
, ooperikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks koomilise ooperi «Röövimine serailist» armastajapaari laval, mis mahtus vaid paarikümnele ruutmeetrile.
Kaks koomilise ooperi «Röövimine serailist» armastajapaari laval, mis mahtus vaid paarikümnele ruutmeetrile. Foto: Heiti Kruusmaa

Tänavusse festivaliprogrammi kuulus kaks kuulsat ooperilavastust: Wolfgang Amadeus Mozarti «Röövimine serailist» ja Giuseppe Verdi «Maskiball».

Tänavu aprillis Šveitsis Biel Solothurni ooperiteatris esietendunud «Röövimise serailist» tõi Pirita kloostrimüüride vahele Georg Rootering, keda seovad Eestiga kaks varem siinmail valminud lavastust.

Kui Liechtensteini lavastaja eelmine Eestis sündinud töö (Händeli «Julius Caesar» Estonias) oli oma maitsetus lopsakuses algmaterjali suhtes ühtaegu nii üle- kui ka möödalavastatud, siis «Röövimine serailist» on vastupidi väljapeetult kammerlik ja stiilne ning originaalteose dramaturgiaga püüdlikult silmsidet hoidev.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles