Tallinna Teeninduskool renoveeris õppehooned

Tallinna Teeninduskooli uus hoone

FOTO: Mihkel Maripuu

Tallinna Teeninduskoolis tehtud renoveerimised ja juurdeehitused on märgatavalt tõstnud õppeasutuse võimekust pakkuda tänapäevastele nõudmistele vastavaid õppevõimalusi. 9,8 miljonit eurot maksma läinud tööde (A- ja B-korpus kokku) tulemusena on uuendatud tervet Tallinna Teeninduskooli. Renoveerimistööde kogumaksumusest tasus ligi 7 miljonit Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tallinna Teeninduskooli puhastusteeninduse labor.

FOTO: Mihkel Marpiuu

Tallinna Tehnikakooli kokalabor

FOTO: Mihkel Maripuu

Kooli direktor Meeli Kaldma on renoveerimisest rääkides silmanähtavalt rõõmus. On ka põhjust – enne renoveerimist väga kehvas seisus olnud teeninduskooli hooned ei ole nüüd pelgalt korras, vaid oluliselt on laienenud ka õppimisvõimalused. «Aknad kippusid isegi eest ära kukkuma, iga ruumiga oli mingisugune ehituslik probleem,» ütleb Kaldma. Ta lisab, et kuna ka õppekavades on toimunud nõudmistest tulenevaid muutusi, siis tuli luua mitmeid uusi laboreid ehk praktilise väljaõppe klasse. Kõik see sai võimalikuks tänu põhjalikule renoveerimisele.

Kaldma toob välja mõned võrdlused. Näiteks renoveerimiseelses vanas hoones oli kolm õppekööki, nüüd on neid kuus. Loodi ka puhastusteeninduse labor – enne kasutati õpetamiseks selleks kohandatud õppeklassi, kus vajalikud kommunikatsioonid paraku puudusid. Lisaks rajati varem puudunud õppekauplus, täienduskoolituse õppelabor, baarmenide õppelabor ja mitmeid teisi ruume koos vajamineva tehnikaga. Renoveeritud B-korpuse õppehoones on suletud netopinda kokku 7867 ruutmeetrit, koos varem renoveeritud A-korpusega kokku aga 10 575 ruutmeetrit.

Uuenenud õppekeskkond on Kaldma sõnul mõjunud väga hästi nii kooli mainele kui ka õpilaste rahulolule. «Kooli arengukavas on planeeritud õppekohtade arv 1000 ringis, lisaks kursused ligikaudu 500–600 kursuslasega aastas – selliste arvudega on maja planeerides arvestatud,» räägib Kaldma, lisades, et täitumusega suuri probleeme ei ole, välja arvatud demograafilisest situatsioonist tulenevad põhjused. Ka õpilaste rahulolu-uuringud on näidanud maine ja rahulolu hüppelist kasvu.

Kuna teeninduskool peab vastama pidevalt muutuvatele nõudmistele, ei saa renoveerimise järel loorberitele puhkama jääda. «Iseseisvalt rajasime hotelliteeninduse praktilisteks õppusteks hotellitoa, samuti arvutiklassi, kuna tehnikavahendite kasutamise vajadus õppetöös on suur,» räägib Kaldma. «Suureks väljakutseks on just kooli praktilise tegevuse sidumine õppetööga – kokalaborid restoranide tööga, teenindus catering’iga – kõik selleks, et õpilane saaks kohe koolist praktilise kogemuse ja vastutaks oma töö tulemuse eest.»

Tulevikust rääkides nimetab Kaldma peamisteks väljakutseteks töömaailma tihedamat sidumist õppetööga, õpipoisiõppe laiendamist ning selle jaoks õpetajate oskuste arendamist ja osaoskuste õppekavade rakendamist. «Need meetmed aitavad kiiremini jõuda õpilasel tööjõuturule ning õpetada teda just tema oskustele tuginevalt.» Kaldma peab oluliseks ka tihedat koostööd tööandjatega, et näiteks kitsaste oskuste puhul, kus koolil pole mõistlik luua töökeskkonda, tehakse tihedat koostööd ettevõtjatega, pakkudes koolitusvõimalusi just seal, kus tulevikus ka tööle asuda saab. 

Tagasi üles