Raivo E. Tamm: pärast vabadust tuli kiirelt pettumus

Raivo E. Tamm võttis kolmapäeval Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 23. aastapäevale pühendatud vastuvõtul Kadrioru Roosiaias vastu Kaitseliidule antud tänukivi ning pidas sel puhul ka kõne.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Näitleja Raivo E. Tamm oli samuti kolmapäeva õhtul Kadriorgu presidendi vastuvõtule kutsutud. Postimehele Balti ketist rääkides meenuvad näitlejale nii nali ja naer kui ka pisarad.

«Täna hakkasingi mõtlema, et kas ma käisin Balti ketis oma elukaaslasega või läksin ma sinna üksi, sest tütar oli siis alles aastane,» rääkis Tamm. Balti keti toimumise päeval oli näitleja koos oma perega suvekodus Laitses. «Läksime vist ikkagi niimoodi, et minu vanemad jäid last hoidma ja siis sõitsimegi kahekesi sinna kusagile Rapla külje alla,» meenutas Tamm.

«Seisime käest kinni täiesti suvaliselt maantee peal ja seal oli väga tore seltskond ümberringi, kõik naersid ja väga lustlik oli,» rääkis Tamm. Käest kinni seistes oodati märgusõna, mis Toompealt tulema pidi ning mida siis üksteisele järjest edasi ütlema hakati.

«Seal sai palju nalja, seltskond oli väga ülevas meeleolus. Lõpuks jõudiski see Toompealt tulnud sõna ka meieni, milleks oli «vabadus», kuid meie kõrval seisnud härra kuulis hoopis, et «vabandust» ja siis kõik ümberringi naersid ja ütlesid üksteisele, et «vabandust ja vabandust»», naeris Tamm juhtunut meenutades.

Näitleja ütles, et ta tundis Balti ketis seistes, et tegemist on suure asjaga ning kõik sel aastal toimunu oli väga emotsionaalne. «Ma lõpetasin tol ajal teatrikooli ja me olime konservatooriumis esimene lend, kes lõpetas sinimustvalge lipu all,» jutustas Tamm.

«Minu vanemad, kes on mõlemad sündinud 1920. lõpus ja 1930. alguses, istusid saalis kõige taga. Meie kursus istus kõige ees ja kui me siis lipu sissetulekuks püsti tõusime, siis ma nägin, kuidas mu ema ja isa end ukse poole keerasid ja sinimustvalget lippu nähes purskusid mõlemal silmist pisarad,» meenutas Tamm mõtlikult.

Praegu, sellele ajale tagasi vaadates, meenub näitlejale eelkõige tollal valitsenud segadus. «Uskumatult palju oli kõike seda segadust, kõik need erastamised ja sellega seotud inetud lood,» lisas Tamm.

«Üsna pea tuli ka pettumus, sest lubasime ju kõik üheskoos kartulikoori süüa ning õige pea selgus, et mõned peavadki kartulikoori sööma ja mõned ikkagi väga ei pea,» rääkis näitleja ja lisas, et selline ootamatu ebavõrdsus tekitaski inimestes küsimuse: «Kas me sellist Eestit tahtsimegi?»

«Ma tõesti ei osanud noore inimesena oodata, et see olukord võib seesugune puder ja kapsad olla. See, et olid tohutud bensiinijärjekorrad, poodides midagi osta ei olnud ning mingisugused talongisüsteemid – see oli kõik üsna suur šokk inimestele,» meenutas näitleja.

Tagasi üles