Laaneots võtaks kasutusele kolmeastmelise ajateenistuse süsteemi

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ants Laaneots
Ants Laaneots Foto: Erik Prozes / Postimees

Kaitseväe endise juhataja, erukindral Ants Laaneotsa hinnangul tuleks võtta Eestis senise kaheastmelise ajateenistuse asemel kasutusele kolmeastmeline süsteem, mis võimaldaks kutsuda ajateenistusse samade finantsvahendite eest senisest rohkem inimesi.

Praegu on ajateenistuse kestus sõltuvalt väljaõppe eesmärgist kaheksa või 11 kuud. Kaheksakuulise väljaõppe läbivad reakoosseisu ajateenijad, 11-kuuline teenistus on näiteks autojuhtidel, side- või IT-alasel väljaõppel olevatel ajateenijatel ning tulevastel reservallohvitseridel ja ohvitseridel.

«Äkki on mõttekam teha ajateenistus kolmeastmeliseks. Lihtne sõdur võiks teenida kuus kuud, spetsialistid alates autojuhtidest ja lõpetades  suurtükkide  või õhutõrjesüsteemide juures tegutsevate sõduritega üheksa kuud ning need, keda me valmistame ette sõjaaja jaoülemateks ehk seersantideks ning reservrühmaülemateks, võiksid teenida 11- 12 kuud,» ütles Laaneots Postimehele.

Ta märkis, et ajateenijate põhimass on ikka reamehed ja kolmeastmelise süsteemi kasutuselevõtt annaks võimaluse rohkem kutsuda ajateenijaid.

«Mina ei suutnud omal ajal kaitseväe juhatajana kolmeastmelist ajateenistuse süsteemi sisse viia, kuna meil ei olnud selleks piisavalt palju instruktoreid. Aga vahepeal on areng edasi läinud ja loodetavasti ka instruktorite arv kasvanud. Praegu saaks kolmeastmelist kuue, üheksa ja 11 või 12 kuu pikkust valemit kasutada küll,» lausus ta.

Erukindral lisas, et Eesti jaoks peaks jääma ka tulevikus ainuvõimalikuks lahenduseks üksustepõhise reservi ettevalmistamine. «Rahuajal valmistame üksuse tervikuna ette, saadame ta reservi ja hoiame seal 15-20 aastat, kutsudes aeg-ajalt õppekogunemistele.  Mehed teavad üksteist  ja on harjunud koos tegutsema lahinguväljal, mis kiirendab kordades  üksuse lahinguvõime saavutamise pärast mobilisatsiooni. Muud varianti meil ei ole,» sõnas ta.

Samas nimetas Laaneots vastuvõetamatuks seda, et kehtestataks kord, mille järgi on kohustuslikult riigigümnaasiumis riigikaitsekursused läbinute jaoks kaitseväeteenistusse minek vabatahtlik. «See on meie tingimustes vastuvõetamatu. See lõhuks kogu reservarmee süsteemi. Siis ei oleks võimalik planeerida ajateenistusse tulevate inimeste arvu ja neist loodavaid üksusi. Kohustusliku ajateenistuse säilime on ainuvõimalik,» rõhutas ta.

Laaneotsa sõnul on kummaline ka, et vabatahtlike riigikaitsekursuste läbiviimise kohana on märgitud ainult riigigümnaasiumid ja et kohaliku omavalitsuse hallatavate gümnaasiumite kohta see ei käi. See pole Laaneotsa hinnangul õige.

Tema sõnul valitseb praegu ühiskonnas väga kitsas arusaam riigikaitseõpetusest koolides.

«Arvatakse, et poisid ainult jooksevad automaatidega ringi ja harjutavad mingi sõjalist asja. Riigikaitseõpetus peaks olema laiem teema, kui ainult relva- ja taktikaõpetus või sõjaajalugu. Aine peaks andma mitte ainult  sõjalisi teadmisi, vaid ka seda, kuidas tegutseda  kriitilises olukorras, näiteks tulekahju või suurte purustuste korral, osutada esmaabi vigastuste või haavatasaamise puhul, päästa uppujat, kuidas kaaslast aidata ootamatul haigestumisel, iseseisvalt maastikul olles hakkama saada ja nii edasi. Need oskused on vajalikud inimesele kogu tema elu jooksul . Kuid ka pärast riigikaitseõpetuse läbimist peaks säilima kohustuslik ajateenistus, esimene ei asenda mingil juhul teist» rääkis Laaneots.

Tagasi üles