Allan Käro: «Mis teeme siis meie?»

, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allan Käro
Allan Käro Foto: Liis Treimann

Kui Eesti lehelugejad täna 75 aastat tagasi ajalehed lahti lõid, köitis nende tähelepanu uudis, et Saksamaa ja NSV Liit olid jõudnud kokkuleppele sõlmida mitte­kallale­tungipakt. Ajaloolane Allan Käro kirjeldab, mis edasi juhtus.

Uudis kokkuleppest tehti maailmale teatavaks Eesti aja järgi nii hilja, et 22. augusti ajalehtedesse jõudsid sellest vaid lühikesed uudisnupsud. Nendest aga piisas, et tekitada Eesti ühiskonnas ärev arutelu. Nagu märkis Briti konsul Wilfred Gallienne, ulatusid meeleolud äärmustesse, kergendustundest, et sõda on sellega välditud, kuni meeleheiteni, et Saksamaa ja NSV Liit on sõlminud – võimalik, et Inglismaa vusserduste tagajärjel – Eesti iseseisvust hävitava tehingu.1

Puhkusel olnud välisminister Karl Selteriga õnnestus Gallienne’l kohtuda alles pärast südaööd ööklubis (s.o juba 23. augustil). Välisministri seisukohta iseloomustas Gallienne kui ebalevat. Nimelt kinnitas Selter, et peab uudist erakordselt tähtsaks, kuid jättis konsuli sõnul mulje, et ta ei suuda veel hinnata tagasilöökide ulatust Eesti jaoks ja ootab enne lõplike järelduste tegemist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles