Asjatundmatu tegevus kustutab ajalugu

Muinsuskaitseamet seisab selle eest, et maapõuest leitud aarded leiaksid ekspertide ja hobiotsijate kaudu tee muuseumi, et täita ajaloos peituvaid tühimikke, kuid mõnikord võib ka vastupidi minna.

Muinsuskaitseametnikud on tänavu võtnud leide vastu 88 korda. Nende alla kuuluvad nii üksikleiud kui ka suuremad leiukogumid ning pea tosin aarde- või peitleidu. Enamasti annavad leidudest teada hobiotsijad, kes on läbinud ka vastava koolituse, ja neil on luba ning teadmised, kuidas tuleb leitud esemetega käituda.

Selle aasta kõige suurem leiutasu, 55 000 eurot, läks koolituse läbinud inimestele, kes leidsid Ida-Virumaalt väga erilise viikingiaegse hõbeaarde. Nimelt leidsid kaks loaomanikku aarde, mis oli maapõue sattunud ilmselt 11. sajandi teises pooles. Kuna leidjad teavitasid kohe ka muinsuskaitseametit, oli arheoloogidel võimalik aare koos seda ümbritseva mullaga üles võtta ja kiht kihi haaval laboris puhastada.