Kaitsevägi alustas suurkolimisega Reformi käigus pidi töökohta vahetama umbes 300 kaitseväelast ja tsiviilpersonali liiget, kellest enamik liikus Paldiskist Tapale!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kaitseväe ümberorganiseerumine.

FOTO: Allikas: kaitsevägi

Augustis alanud ümberorganiseerumine annab kaitseväele uue näo: amortiseerunud sõjaväelinnakud Tallinnas jäetakse maha ning põhiosa tulejõust koondub Tapale, Jõhvi ja Paldiskisse.

Kolm tühjaks jäävat kompleksi, neli valmivat kasarmut, 1440 uut kasarmukohta ja üle 300 teenistuspaika vahetava kaitseväelase või töötaja – see on lühikokkuvõte muutustest, mida kaitseväe reform ehk kahe jalaväebrigaadi loomine lähikuudel kaasa toob.

Harjumuspärastesse teenistuskohtadesse Vahipataljonis ja Logistikapataljonis pole ajateenijatel peagi enam asja. Aasta lõpuks kolivad logistikud Ämari lennubaasi linnakusse. Vahipataljon jääb aga jalaväekompanii võrra väiksemaks, sest viimane kolib Jõhvi. Alles jäänud Vahipataljoni üksused kolivad mereväebaasi Koplis ja hakkavad ette valmistama vaid sõjaväepolitsei üksusi. Lahingukool Meegomäel liitub Kuperjanovi sõjaväelinnakuga Võrus.

Kaitseväe juhataja asetäitja kolonel Artur Tiganiku sõnul on praegune reform suurim pärast 2009. aastat, mil Eestis moodustati neli kaitseringkonda.

«Toona oli see pirukas, mis me ette võtsime, lihtsalt liiga suur: eri tasemeid oli liiga palju ja raha ei olnud. Isegi Soome nõunikud ütlesid selle kohta tol ajal, et «mis te teete, neli on teile liiga palju»,» meenutas ta. «2013. aastal jõudsimegi selleni, et on sisuliselt kaks ringkonda ehk brigaadi.»

Kogu kolimise tuum on sõjaline aspekt: Eesti saab kaks mehitatud jalaväebrigaadi, Kirde- ja Kagu-Eestis, ning tugevad tagalajõud läänes. See läheb hästi kokku NATO kaitseplaanidega, sest brigaadisuurused üksused sobivad paremini liitlastega koos töötama. Eelpositsioneerimisladude Lääne-Eestisse viimine on turvalisem kui nende hoidmine Võrus.

Sisuliselt tähendab reform seda, et kriisi või sõja puhkedes peab Eestil olema kaks 6000–8000-mehelist brigaadi. Need on kiirreageerimisüksused, mis peavad olema võimelised mõne päevaga omal käel mobiliseerima, varustama ja lahingusse saatma 21 000 meest.

Loe edasi esmaspäeval Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Tagasi üles