Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurikonkursi võitjaks tunnistati arhitektuuribüroo Kuu lahendus.
EKA uus õppehoone valmib vilistlaste visiooni järgi
26. august 2014, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkursi eesmärk oli luua Eesti Kunstiakadeemiale (EKA) tänapäevane, kunstikultuuri arengut ja õpetuse sünergiat toetav ning üliõpilasi ja õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones.
Parima lahenduse pakkusid projekti «Linea» autorid, EKA vilistlased Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann, kes pälvisid preemia 15 000 eurot. Üks võitjatest Koit Ojaliiv nentis, et võidutöö ei valminud kergelt.
«Keskendusime pigem tulevasele tudengile ja sellele, et hoone toimiks sünergiliselt. Oleme kunstiakadeemia vilistlased ja meie jaoks on olulised juhuslikud kohtumised erialade vahel kooli sees. Püüdsime arhitektuuriliste võtetega juhuslikele kokkupõrkamistele kaasa aidata,» ütles Ojaliiv.
Kavandeid hinnanud žüriisse kuulusid kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liidu, Tallinna linnaplaneerimise ameti ja Riigi Kinnisvara ASi esindajad. Arhitektide liidu liige Toomas Tammis ütles, et kõigi töödega oli tore tutvuda ning tööde autorid olid ülesandest aru saanud: millised olid piirangud ja kui suure bravuuriga tasub toimetama hakata.
Võitjatöö selged otsused
«Esikohatöö, julgen öelda, sai kõige paremini sellest aru. Keeruka olemasoleva tööstushoone juures on üks olulisemaid küsimusi see, kuidas see toimima panna nii, et kõik oskavad seda hästi kasutada ja seal sees liigelda.»
Samas tõi ta esile, et EKA on oma olemuselt ja institutsionaalselt äärmiselt paindlik, seetõttu peab arhitekt leidma täpsed piirid, mis on maja juures oluline, ja otsustama, mida pole mõtet teha. «Võitjatöö otsused olid väga selged – mida ta ei tee, seda oli suhteliselt palju. Aga see, mida ta teeb, oli üsna täpne ja konkreetne ja kõigile arusaadav. Väga kvaliteetne sekkumine,» arvas Tammis.
«Mulle on see maja ja asukoht alati meeldinud ja tuletan meelde, et Rauaniidi vabrik oli ka aastal 2007 meie esimeste valikute hulgas ja lausa 3. kohal. Kui meie esimene idee oli ehitada nüüdisaegne, moodne, suur maja keset Tallinna, siis see hoone pakub hoopis teisi võimalusi,» rääkis kunstiakadeemia rektor Signe Kivi uuest õppehoonest.
Kivile valmistas rõõmu, et konkursi võitjad olid ühed nooremad osavõtjad ja EKA vilistlased. «Nad oskasid kindlasti panna oma projekti kõike seda, mida nad üliõpilastena soovisid: et see maja oleks avatud, et ta lubaks muutusi ja poleks suletud süsteem,» kirjeldas rektor.
Kivi usub peatset valmimist
Et arhitektuurikonkursi võitjad on selgunud, kuulutatakse järgmiseks välja hankemenetluse teine etapp hoonekompleksi projekteerimiseks. Projekti rahastamiseks on kavas kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi raha ja EKA omavahendeid.
Suurim osa EKA oma rahadest tuleb kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse kolm kinnistut.
Tulevases õppehoones aadressil Kotzebue tänav 1 / Põhja puiestee 7 saab olema ligikaudu 12 000 ruutmeetrit suletud pinda. Rektor lubab, et uues õppehoones alustatakse tegevust juba 2016. aasta lõpus.
Konkursi 2. ja 3. koht
• II koht: DAGOpen OÜ ja Amhold ASi ühine töö pealkirjaga «Aletheia» (autorid Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis Lykouras). Preemia 10 000 eurot.
• III koht: Salto AB OÜ töö pealkirjaga «Akadeemia» (autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Helin Kukk ja Martin McLean). Preemia 7000 eurot.