Ehkki sajad tallinlased naudivad nädalavahetustel rannamõnusid Russalka-esisel koristamata ja prügisel rannaäärel, kus puuduvad riietuskabiinid ja WCd, oleks targem seal ujuma mitte minna.
Kas Russalka mitteametlikus rannas vette minek on ikka tark tegu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle piirkonna merevee suurimad saastajad on «Russalka»- ja Maarjamäe-vahelisel alal merre Ülemiste suubuv järve ülevoolu kollektor ja Lasnamäe sadevete kanalisatsioon, niisamuti lähedal asub sadam - see kõik saastab paratamatult merevett ning muudab selle supluseks kõlbmatuks.
«Võtame vee kvaliteedi analüüse sademevee väljalaskudest üks kord kvartalis. Kontrollitakse heljumi ja naftaproduktide sisaldust,» kinnitas Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik.
Tema sõnul tohib Tallinna Sadam merre lasta reovett, milles heljumainesisaldus võib olla kuni 40 mg/l ja naftasaadusi kuni 5 mg/l. Vanasadamas peatuvad ristlus- ja liinilaevad tema sõnul reovett otse Tallinna sadamas merre ei lase.
«Sademete kollektori probleemiga on tegeldud aastaid ja kommunaalametis on tehtud isegi arvutusi, kui suur on see ööpäevane reovee kogus, mis läbi kollektori merre voolab,» nentis Tallinna Komunaalameti inseneriosakonna peaspetsialist Ain Lillepalu. Tulevikus tema sõnul olukord muutub: Lasnamäe reoveed suunatakse ümber nii, et need enam otse merre ei voolaks. «Kuid Russalka juures on inimesed aastaid suplemas käinud ja pole kuulda olnud, et keegi sellest haigeks oleks jäänud,» nentis ta.
Suplusvee tegelikku kvaliteeti Russalka juures ei tea keegi, sest terviseamet sealt vee puhtuse kontrollimiseks proove ei võta - linnavalitsus pole seda ametilt tellinud.
Küsimusele, miks rannaäärne on koristamata, teatas Raepress: «Kui ei ole avalikku supelranda, ei ole ka rannakoristust.»
Kui aastaid tagasi oli «Russalka» juures päevitamine ja vetteminek keelatud, siis nüüd keelumärke pole ning ka linna sõnul võib seda teha.
Kuigi inimesi on pargis ja rannas palju ning riiete vahetamiseks tuleb leida paksem põõsas ning kergendada saab end vaid meres, pole linnal lähiajal plaanis sinna riietuskabiine ega tualette paigutada.
Põhjus, miks linlaste seas armastatud rannariba ametlikuks supelrannaks ei nimetata, on Kesklinna valitsuse pressiesindaja Ivo Parbuse sõnul see, et rand pole lihtsalt suplemiseks sobiv. Ta toob ka põhjusena välja asjaolu, et kuna randa kasutab siiski väike hulk inimesi, ei ole sinna rannainventari paigaldamine ja rannavalve palkamine lihtsalt kuigi mõttekas.
Peamised ohud, mida inimesi Escherichia coli, Coli–laadsete bakterite ja enterokokkidega saastunud vees supeldes ähvardavad, on nakatumine soolenakkustesse, näiteks shigelloosi. Niisamuti võib saastunud vees ujumine põhjustada konjuktiviiti jt silmapõletikke.