Pingevaba õppimise poole suures ja väikeses koolis

Polaaruurija Timo Palo rääkimas Lüllemäe õpilastele oma seiklustest, tööst ja kohtumistest jääkarudega.

FOTO: Tiit Lepp

Tartust ligi 100 km kaugusel asuvas väikses Lül-lemäe põhikoolis käivitub algaval õppeaastal mitmeid uuendusi. Kuni neljanda klassini minnakse aineõpetuselt üle üldõpetusele. Enam ei eristata ainetunde, vaid kogu õppematerjali omandatakse korraga mitut õppeainet hõlmavate teemade kaupa. Sellega seoses muudetakse ka hindamissüsteemi ja numbrite panemise asemel kasutatakse edaspidi kirjeldavat hindamist. 

Lüllemäe kooli direktori Tiit Lepa sõnul aitavad muutused õppimist huvitavamaks teha, kuid see pole peamine põhjus, miks õppetöö ümber korraldatakse. «Kooli kõige olulisem ülesanne on toetada parimal võimalikul viisil lapse arengut ning üldõpetus ja kujundav hindamine teevad seda paremini kui senine traditsiooniline õppesüsteem,» arvab Tiit Lepp.

Õpet uuendab ka Eesti suuremaid üldhariduskoole – Tartu Kivilinna kool, mis on algavast õppeaastast põhikool. Koolipere korraldas ühised mõttetalgud. Tulemusena seati eesmärgiks tugev väärtuskasvatus ja olulisimaks ülesandeks toetada inimese kujunemist, kes eelkõige oleks hooliv nii enda kui teiste suhtes ning väärtustaks oma rahvust ja isamaad. «Meie kooli peamised märksõnad ehk millele on suunatud õpiprotsessi fookus, on tehnoloogia, enesehindamine, minapilt, võõrkeeled, terviklik maailmapilt ja loovus. Kõik see, mis on meie koolis olnud siiani hea ja edasiviiv, jääb alles, kuid seda täiendavad mõned innovaatilised mõtted,» ütleb kooli direktor Karin Lukk.

Hindamine tähendab enamat kui numbreid

Sarnaselt Lüllemäega kasutatakse ka Kivilinna koolis kolmanda klassini numbriliste hinnete asemel sõnalisi hinnanguid. «Numbriliste hinnetega kaasneb paratamatult õpilaste pidev teistega võrdlemine ja pingeritta seadmine, mis tekitab asjatuid pingeid,» selgitab teistsuguse hindamise vajalikkust Karin Lukk. «Õpilane peab eelkõige mõistma, et õppida tuleb selleks, et midagi uut selgeks saada ja osata, aga mitte tasu pärast.»

Pingevaba õppimise toetamiseks toimub Lüllemäel veel üks oluline muutus – neljalt õppeveerandilt minnakse üle trimestrite süsteemile. Tiit Lepa sõnul on veerandihinnete panemine stressitekitav nii õpetajatele kui õpilastele ja seepärast tehakse seda edaspidi nelja korra asemel kolm korda aastas.

Selleks et tõsta õpilaste enesehindamise oskust ja toetada nende kujunemist ennast juhtivateks õppijateks, hindavad Kivilinna kooli 4.–9. klassi õpilased ennast ise ja seavad selle põhjal eesmärke edasiseks õppeperioodiks. See tähendab, et esimese veerandi tunnistuse koostab iga õpilane enda kohta ise. Lüllemäel on juba kolm aastat sarnast süsteemi rakendatud õpilaste käitumise hindamise puhul. «Kõik õpilased ja õpetajad täidavad iga õpilase käitumist kirjeldava tabeli, mille alusel klassijuhataja kirjutab kokkuvõtte,» kirjeldab Tiit Lepp ning lisab, et selline süsteem, kus õpilase käitumist hindavad tema ise ja kogu ülejäänud koolipere, on saanud väga hea tagasiside ka lapsevanematelt ning mõjunud hästi koolikultuurile. 

Lapsevanemate tähtis roll

Nii suurema, Kivilinna kui ka pisema, Lüllemäe kooli juhid peavad kooli arengu väga oluliseks teguriks lapsevanemate ja laiema kogukonna aktiivset kaasamist. «Koolil on olemas pedagoogiline teadmine ja kogemus, lapsevanem aga tunneb oma last – usaldagem üksteise teadmisi ja hinnakem seda, mida on teisel poolel pakkuda,» kutsub lapsevanemaid koostööle Karin Lukk. 

Kivilinnas toimub mitmeid ühiseid üritusi lastevanematega – osa neist organiseerib spordiüritusi kogu koolile. Eraldi on kutseõppepäevad, kus lapsevanemad käivad tutvustamas oma ametit või hobi. Samuti kirjutavad nad projekte, et toetada õppetegevuse huvitavamaks muutmist. Lastevanemate suuremaks kaasamiseks on koolis lisaks traditsioonilisele hoolekogule kutsutud ellu lastevanemate foorum, kus kõigi klasside esindajad saavad avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid kooli arengut puudutavatel teemadel.

Lüllemäel aitavad kooli huviringe vedada lastevanemad. Juba kolm aastat toimunud loodus- ja matkaringi algatus tuli täielikult lastevanematelt. Sel õppeaastal on neile kavas pakkuda võimalust lühema perioodi, trimestri või kuu jooksul juhendada enda hobi või tööga seotud huviringi. «Kogukonna kaasamine igapäevasesse kooliellu on meie jaoks oluline, et nad saaksid paremini aru, mis koolis toimub ning tahaksid rohkem kaasa rääkida ja aidata,» põhjendab selle vajalikkust Tiit Lepp. Tema sõnul on muutumas üldine arvamus, et kool on ainult õppimiseks. Tänapäeval on kool kogukonnakeskuseks, eriti maakohas.

Kool peab olema huvitav

Põhikool, mis kujundab lapse hoiaku õppimise suhtes ja loob aluse tema haridusele kogu eluks, peab igal juhul olema õpilase jaoks huvitav, leiab Karin Lukk. Kuigi iga kohustusega kaasneb teatud määral rutiinset sundust, saab protsessi alati juhtida nii, et see hoiab osalejate huvi üleval ja motiveerib neid pingutama. 

Kivilinna ja Lüllemäe koolide eeskujul saab iga kool sõltumata oma suurusest või asukohast tagada, et õppimine oleks igal juhul: 

  • seotud eluga meie ümber (miks mitte kasutada metoodikat, mis on lastele tuttav, näiteks arvutimängupõhisust); 
  • tänapäevane (näiteks hõlmama tehnoloogiat, mida lapsed iga päev kasutavad: mobiiltelefonid, tahvelarvutid jm); 
  • mitmekesine ja üllatusmomenti pakkuv (õppimine ei pea toimuma nelja seina vahel klassiruumis – Kivilinna koolis on mõned koridorid kujundatud avatud õpperuumideks, lisaks liiguvad soojade ilmade korral õpetajad sageli lastega kooliõue õppima); 
  • ise avastamist, osalemist, enda hindamist ja enesele eesmärkide seadmist võimaldav. 

Artikkel ilmus 1. septembril Postimehe vahel ilmunud haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud erilehes Huvitav Kool.

Tagasi üles