5 + 1 näpunäidet õpetajalt lapsevanemale

FOTO: Kristjan Klaats

Suurem üleriigiline koolitarvikute osturalli on möödas ning uus õpitsükkel alanud nii pedagoogidel, õpilastel kui lapsevanematel. Kuigi on neid, kes usuvad last kooliuksest sisse lükates, et too seal lõpuks korralikuks inimeseks vormitakse, kasvab nende vanemate hulk, kes üha aktiivsemalt huvituvad sellest, mis lapse(ga) koolis toimub.

Teadlike vanematega lapse koolikogemus on väärtuslikum nii lapsele, tema perele kui kogu klassile, kellega koos laps õpib. Järgneb viis juhtnööri, kuidas tulevase täiskasvanu küpsemist toetada ning kooliaasta jooksul terve perega kasvada.

1. Mõtle numbritest kaugemale. Esimesena, ent tihti ka ainsana vaadatakse lapse hindeid. Vanavanemad, sõbrad-tuttavad kipuvad küsimuse «kuidas koolis läheb?» vastuseks ootama ülevaadet just numbritest. Ent hinne on haridussüsteemis vaid üks (mitme erivarjundiga) mõõdik. Loe lapsega läbi kooli hindamisjuhend ja mõtestage koos, mida üks või teine hinne tähendab. Hinne «3» võib viidata nii 75 kui ka 50 protsendi mahus omandatud teadmistele, «4» tähendada materjali mõistmist nii 76 kui ka 89 protsendi ulatuses. 

Pidades noormehe puhul koolipoisi kolmedele õppimist normiks, võivad madalad ootused viia olukorrani, kus lapsel kaob huvi pingutada. Uute teemade õppimine muutub vaid pooleldi omandatud teadmistega aina keerulisemaks. Tüdrukutele seatud ootus neljadele-viitele pingutada võib muutuda aga kõrgete numbrite saamise vajaduseks omaette. 

2. Anna vastutus lapsele. Kui su lapsel läheb tulevikus tööl miski halvasti, kas kirjutad tema ülemusele: «Ei tea, mis juhtus, Mikk/Miina on muidu alati väga tubli olnud. Kas saaks anda talle võimaluse töö uuesti teha ja ikkagi palka tõsta?» Õpetajana olen saanud sarnaseid kirju palju. 

Kui laps pole mõne hindega rahul, aita tal olukorda mõtestada: miks sai ta (enda jaoks) sobimatu tulemuse; mida peaks järgmine kord teisiti tegema, et kohe parem hinne saada. Kui numbri parandamine on lapsele endiselt oluline, aita tal mõelda, mida selleks teha – ning anna õpetajaga suhtlemise ülesanne talle. 

Julgusta oma last abi küsima juba tunnis ning vajaduse korral ka konsultatsioonis käima. Alati ei ole õpetajal selgitamiseks kohe mahti, ent tulevikuski peab iga inimene mõistma, millal on läbirääkimisteks sobivaim hetk ning kuidas seda kõige efektiivsemalt teha.

3. Astu üks samm edasi. Su lapsel läheb koolis hästi ja oled tulemustega rahul? Ära luba endal ega oma lapsel loorberitele puhkama jääda, vaid astuge koos üks samm edasi. Ehk saab ta viied liiga kergelt kätte ning tal on tunnis igav? Ehk on ta mõnes aines andekas ja võiks lahendada hoopis keerulisemaid ülesandeid? Saades aga rahuldavaid koolipoisi kolmesid, mis motiveeriks teda rohkem pingutama? 

Kui numbrid pole need, mille nimel rohkem pingutada, aita lapsel eesmärgistatumalt õppida. On ta mõelnud, kelleks saada tahab või millist elustiili nautida? Mida ja kuidas tuleb selleks õppida? Kui ta täpselt ei tea, mis teda huvitab, siis mis aitaks selles selgusele jõuda? Ehk on tal mõni varjatud anne, mis ei võigi koolipingis rahulolevalt muheledes iial avalduda?

4. Isa, tule kooli! Jah, isa, sina! Haridussüsteemile heidetakse niigi ette femineerumist. Peale selle, et enamik õpetajaid on naised, tegelevad peredes kooliasjadega valdavalt emad. Isa, küsi oma lapselt tema õpikogemuse kohta! Veel enam: tule arenguvestlustele ja lastevanemate koosolekutele! Võimaluse korral tule koos emaga! Andke koos külalistunde, osalege kooliüritustel ja õppereisidel saatja või organiseerijana. 

Poistel on koolisüsteemis vähe eeskujusid ja tüdrukudki vajavad näiteid aktiivsest ja panustavast mehest. Mõlemad sugupooled võiksid tulevikus leida, et hariduse väärtustamine, teistest hoolimine ja nende eest hoolitsemine ning lastekasvatamine on paslik ülesanne nii meestele kui naistele. 

5. Ole eeskujuks! Millega lapse nähes tegeled? Loed raamatuid või vaatad tõsielusarju, nutitelefon teises käes? Kuidas suhtud haridusse, kultuuri, naistesse, meestesse, loomadesse, kodustesse igapäevatöödesse? Kuidas reageerid uudistele poliitikast? Kas käid üldse valimas? Miks (mitte)? Kuidas käitud poes? Aga kui müüja on aeglane ja sul kiire? Kas ja kuidas eesmärgistad oma karjääri ja pereelu? 

See kõik jõuab su lapse kaudu kooli ja klassiruumi: tema käitumisse, loovtöödesse, pingutuse kvaliteeti, mõjutades nii lapse enda (haridus)elu kui ka tema kaaslaste oma.

Lisanäpunäide: usalda õpetajat. Jah, me oleme erinevad, ka kogemuste ja maailmavaate poolest, aga õpetaja on üldiselt saanud tööks vajaliku koolituse ja soovib anda su lapsele parima võimaliku hariduse. Ent kui sa tõesti kahtled õpetajas, uuri esiti temalt endalt, miks ta üht või teist meetodit eelistab. Kirjelda oma lapse iseloomu, tema mõtteid ja vajadusi, anna koolmeistrile tagasisidet ning tee kooliga koostööd.

Kirjuta aeg-ajalt õpetajale ka midagi positiivset! Tänukirjad teevad sageli ülekoormatud õpetaja päeva kaunimaks. See ilu jõuab aga järgmises tunnis kogu klassini, ka sinu enda lapseni tagasi.

Ilusat kooliaastat ja õppimist-kasvamist koos lapsega!

Artikkel ilmus 1. septembril Postimehe vahel ilmunud haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud erilehes Huvitav Kool.

Tagasi üles