Sirje Niitra: reetmine kui valik

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Niitra.
Sirje Niitra. Foto: Peeter Langovits

Viimase aja sündmused on pannud inimesi mõtisklema lähisuhetes ette tuleva reetmise üle. Mis see reetmine on ja kas selline nähtus ülepea eksisteerib? Kõike saab ju millegagi põhjendada ja igasugust käitumist õigustada.

«Lisaks füüsilisele turvalisusele on üks kõige olulisemaid suhte kvaliteedi määrajaid emotsionaalne turvalisus – olgu see siis sõnastatud või sõnastamata, kokku lepitud või kokku leppimata. Reetmine, olgu see siis lubadustest mitte kinnipidamise, truuduse murdmise või mis iganes muul viisil, tähendab emotsionaalse turvalisuse väga tugevat kahjustamist,» kommenteerib paarisuhtekoolitaja ja pereterapeut Tiit Kõnnussaar.

Seega saab reetmine toimuda vaid siis, kui emotsionaalne turvalisus on juba eelnevalt kahjustatud. «Kuid olgu olukord ükskõik kui halb, reetmine on alati reetja valik, nii et vastutus lasub siiski temal, sest ta võiks valida ka teisi käitumisi – näiteks omavahelise asjade selgeks rääkimise, või kui see ei tundu olevat võimalik, siis näiteks pereteraapia,» lisab Kõnnussaar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles