Kahe veoautojuhi surmaga lõppenud õnnetuses osalejad räägivad autojuhi tööandjaga risti vastukäivat juttu.
Traagilise veokiõnnetuse osapooled räägivad üksteisele vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kaubikus olnute sõnul põhjustas õnnetuse purjus või magamajäänud veokijuht, siis transpordifirma väitel võis kaubik ise veoautole tee äärest ette keerata.
Kuigi politsei kinnitas eile, et veokit, mille ebakindlast sõidustiilist teised liiklejad vahetult enne õnnetust politseile teada andsid, juhtis õnnetuses hukkunud Andrei, ei taha mehe tööandja OÜ Olaret kuidagi uskuda, et Andrei võis õnnetuses süüdi olla. Esialgse info kohaselt ei saanud Andrei oma veokit pidama, kui ees olnud kaubik pidurdas, ja sõitis kaubikule tagant otsa, põhjustades õnnetuste ahela.
Oma nime avaldamast keeldunud Olareti töötaja väitis aga, et kaubiku ja veoki kiiruste vahe pidi õnnetuse hetkel olema vähemalt 70–80 kilomeetrit tunnis, kuna kaubik lendas teelt välja kui püssikuul.
Kes on süüdi?
Olareti töötaja väitis, et selline kiiruste vahe viitab, et kaubik hakkas kas tee ääres peatuma või vastupidi, pärast peatumist taas sõitu alustama. Viimasel juhul aga on Andrei ülemuse sõnul süüdi hoopis kaubikujuht, kuna too sõitis veokile ette.
Õnnetusest kergemate vigastustega pääsenud Ford Transiti kaubiku juht Rainer räägib aga hoopis teistsugust juttu. Tema sõnul sõitis ta 80–90-kilomeetrise tunnikiirusega ühe veoauto järel. Ees olnud veok pidurdas vaikselt ja ka kaubik võttis seejärel kiirust maha. Rainer kinnitas, et pidurdas rahulikult, mitte äkiliselt. Siis juhtuski õnnetus.
«Tagumine rekka pani täie hooga tagant vasakusse nurka sisse. Me lendasime kolm korda uperpalli ja maandusime üsna õnnelikult ratastele,» lausus Rainer.
Ka Raineriga koos kaubikus Tallinnast Viljandisse sõitnud Polina Dvinskihh lausus, et kõigepealt pidurdas nende ees olnud veok. «Täiesti tavaline pidurdus oli, me ka pidurdasime kergelt. Aga tagant tulija oli kas purjus või jäi magama, igatahes sellele pidurdusele ta ei reageerinud ja sõitis tagant otsa,» lausus Dvinskihh.
«See on täielik jama,» lausus Dvinskihh OÜ Olareti süüdistuse kohta, et nad võisid Andrei veokile ette keerata. Tema sõnul ei teinud nad Tallinnast alates ühtegi peatust.
Äsja puhkuselt tulnud
Kolmanda veoauto juht, õnnetusest terve nahaga pääsenud Ilja Tšernõhh kinnitas samuti kaubikus olnute juttu – meediakanalitele antud intervjuudes rääkis ta, et kaubiku taga sõitnud veok vänderdas teel ja kaldus ootamatult vastassuunavöödisse.
Prokuratuuri pressiesindaja Carol Merzin kinnitas, et ükski suurõnnetuses osalenud auto lubatud sõidukiirust ei ületanud. Sellel teelõigul oli piirkiirus 100 kilomeetrit tunnis, ent Tartu poole liikunud autod hakkasid kohe jõudma 90 kilomeetri piirkonda.
Andrei tööandjafirma teatel sõitis mees enne õnnetust kiirusega 82–86 kilomeetrit tunnis, selle kinnituseks olevat Olaretil olemas satelliitsidel põhineva jälgimissüsteemi andmed.
Olareti esindaja sõnul oli Andrei värskelt puhkuselt tulnud, ta alustas tööpäeva alles mõni tund varem ning tegemist oli sporti harrastava korraliku pereisaga, kes ei tarbinud üldse alkoholi. Seetõttu ei saanud Olareti esindaja sõnul mingist väsimusest või joobest juttugi olla.
Merzini sõnul olid kaubikus sõitnud kained, hukkunute analüüsid pole veel valmis. Kuna õnnetusse sattunud kolmest veokist kaks said tõsiseid vigastusi, võtab aega ka selle selgitamine, mida ütlevad sõidukeis asuvad tahhograafid veoautojuhtide töökoormuse kohta ja kas kiiruspiirikud olid töökorras.
Kommentaar
Sander Saimu
maanteeameti tehnoosakonna peaspetsialist
Vastavalt kehtivale määrusele peab praeguseks kiiruspiirik olema paigaldatud kõikidele alates 1. jaanuarist 1988. aastast esmaregistreeritud üle 12-tonnise täismassiga veoautodele, ja alates 1. oktoobrist 2001. aastast esmaregistreeritud veoautodele, mille täismass jääb vahemikku 3,5–12 tonni. Kiiruspiirik peab olema seadistatud niimoodi, et veoauto ei ületaks 90 km/h.
Kiiruspiirik peab olema selline, et on välistatud võimalus omavoliliselt kiiruspiirangu ulatust suurendada või kiiruspiirikut välja lülitada. Selle tagamiseks kiiruspiirik plommitakse.
Veokid osalesid mullu 108 õnnetuses
• Eelmisel aastal sattusid veoautojuhid 108 õnnetusse, millest nad põhjustasid veidi üle kolmandiku. Sõiduautojuhid sattusid samal ajal 1730 õnnetusse, millest nad põhjustasid 58,2 protsenti.
• Eelmisel aastal sattus liiklusõnnetustesse vaid kaks purjus veoautojuhti, sellal kui purjus sõiduautojuhte sattus õnnetustesse 229. Neist 226 olid õnnetuses ka süüdi.
• Kõige enam ehk 66 protsendil juhtudest on õnnetustes süüdi mopeedijuhid.
Eelmisel aastal õnnetustes osalenud 94 mopeedijuhist olid 25 joobes, neist 24 olid ka õnnetuse põhjustajad.
Allikas: maanteeamet