Riik otsib uue Tallinna vangla jaoks maatükki. Kuue edasi pääsenud pakkumuse seas püsib ühele Eesti rikkamale ärimehele kuuluv reostunud krunt.
Ärimees pakub Tallinna vangla jaoks reostunud krunti
23. juuli 2010, 11:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuele Tallinna vanglale otsitakse asupaika juba pikalt. Esialgu planeeritud koht Maardus tekitas lähedal asuva naftaterminali omanikes paksu verd ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas aprillis välja, et ootab uusi pakkumusi. Neid tuli 23 ning praeguseks on sõelale jäänud kuus.
«Pooled langesid juba seetõttu ära, et nad oli Tallinnast kaugemal kui 25 kilomeetrit,» selgitas RKASi juhataja Jaak Saarniit. «Manageerimise seisukohalt on kaugus väga tähtis, kuna sõidavad juristid ja konvoeeritakse vange.»
Saarniit ei soovinud avaldada ligikaudseidki pakkumishindu. Kinnitamata andmeil jäävad need 50–70 miljoni kanti.
Saarniidu sõnul on kogu aeg läbirääkimiste all olnud ka AS Maardu Katlamajale kuuluvad Lao 17 kinnistud Maardus, mille eest küsitakse Postimehele teadaolevalt vaid ligi kümme miljonit krooni. Katlamaja omanik on mullu Äripäeva rikaste edetabelis 1,709 miljardiga üheksandale kohale tõusnud ärimees Margus Reinsalu.
Keemiatehase jäätmed
Kuigi madal hind ahvatleb ja aitab konkurentsis püsida, võib maatüki koguhind kujuneda konkurentide omast siiski tunduvalt kallimaks. Nimelt asub krunt Maardu tööstusterritooriumil, kus kunagi oli ka keemiatehas. Kui viimane eelmise sajandi lõpus pankrotti läks, jäid seal aga tegemata puhastustööd.
Tööstusterritooriumilt on koristamata nii tooraine, riknenud valmistoodang (väetised) kui mitmesugused kemikaalid. Hooned on lagunenud ja kemikaalid vihma käes, mis on ka üks lähedalasuva Kroodi oja reostumise põhjuseid.
Vangla asukohaks pakutud Lao 17/3 kinnistu jääb endise Maardu keemiatehase territooriumi põhjaossa. Territooriumil asuvad keemiatehase settebasseinid ja tegemist on jäätmehoidla maaga.
Maa-alade kasutuselevõtt eeldab nende saneerimist, mille käigus tuleb leida lahendus suure hulga jäätmete ladustamiseks või taaskasutamiseks. Settebasseine likvideerides
tuleb eemaldada ligikaudu 380 000 m3 setet.
Lähtudes ala keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandest, mille keskkonnaamet hindas vaid minimaalselt rahuldavaks, tuleb kogu tööstusterritoorium inventariseerida, kaardistada reostuse ulatus ja laad, koostada ala korrastamise kava ja see korrastada. Kogu tööstusterritooriumi puhastamine maksab sama dokumendi järgi umbes sada miljonit krooni. Kes selle eest maksma peaks, dokumendis ei märgita.
«Maardu põhilised probleemid on seotud settebasseinidega ja teine probleem on naftatorustike lähedus,» tunnistas Saarniit. «Neid probleeme pole keegi eitanud. Igal pakkumisel on omad plussid ja miinused.»
Saarniidu sõnul moodustati krundi väljavalimiseks töögrupp, mis koosneb kuuest inimesest – kolm RKASist ja kolm justiitsministeeriumist.
AS Maardu Katlamaja juhatuse liikme Herki Hollaki sõnul ei vasta väidetavad andmed suure reostuse kohta tõele ning sada miljonit kulub reostuse koristamiseks kogu endise keemiatehase territooriumil. Vangla asukohaks pakutud krunt on vaid üks osa territooriumist.
Saab ka odavamalt
«Pinnaseuuringute ja -analüüside põhjal saab väita, et reostatud on väike osa pinnasest, mis ei sobi tööstuspinnaseks ja tuleks erikäidelda,» sõnas Hollak. «Mis puudutab pinnase täielikuks puhastamiseks tehtavat lisakulu, siis loomulikult on võimalik seda soovi korral teha ka saja miljoni eest. Meie aga eeldame, et need tööd on võimalik teha mõistlike kuludega ja loomulikult katab selle kulu müüja.»
Ta lisas, et ala pole siiamaani puhastatud, sest kinnistu ei ole oma praeguses seisundis ohtlik ja igaks juhuks kulutusi teha pole otstarbekas.
RKASi projektijuht Andrus Kõre ütles, et vastu saab võtta vaid sellise kinnistu, mis ei too kaasa lisakulusid.
«Kui kinnistuga kaasnevad mingid lisakulud, saame seda aktsepteerida üksnes juhul, kui kinnistu omanik nende tasumise enda kohustuseks võtab,» kinnitas ta. «Oleme korduvalt rõhutanud, et meie esimene eelistus on igal juhul kinnistu Maardus, millele on välja antud ehitusluba.»
Ta rõhutas, et tegu on päringu, mitte hankega – hanke puhul on keegi lõpuks võitja, praegusel juhul aga ei pruugi alternatiivvariant üldse töösse minna. Kõre lisas, et vangla realistlik valmimistähtaeg on 2013.–2014. aasta.
Uus vangla
• Kuna praegused Tallinna vangla hooned ei vasta tänapäevase vanglatöö vajadustele ja on lootusetult vananenud (2005. aastal näiteks varises kokku vangla katlamaja korsten, 2009. aastal aga osa vangla piirdest) ja kuna vangla elamurajooni külje alla ei sobi, kiitis valitsus 29. septembril 2005 heaks ettepaneku ehitada uus Tallinna vangla Maardusse.
• Uus Tallinna vangla on plaanitud kambersüsteemi tüüpi vanglana. Sinna tulevad vangla, arestimaja ja vangla tervishoiuosakond, mis asub juba praegu Maardus.
• Pärast valmimist suletakse ka Harku naistevangla ja sealsed vangid viiakse üle uue Tallinna vangla naisteosakonda.
• Vanglasse on planeeritud 1000 ja arestimajja 150 kohta. Avavangla kohti on 100, tervishoiuosakonnas 70.
Allikas: www.vangla.ee, BNS