Vene saatkond lubas abi Jaan Tõnissoni saatuse selgitamisel

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipp Venemaa saatkonna hoonel Pikal tänaval
Lipp Venemaa saatkonna hoonel Pikal tänaval Foto: Peeter Langovits

Venemaa saatkond Eestis lubas riigikogu Eesti-Vene parlamendirühma esimehele Peeter Tulvistele kaasabi riigivanema Jaan Tõnissoni saatuse välja selgitamisel.


Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tulviste palus saatkonna kaasabi Tõnissoni saatuse selgitamisel aprillis suursaadik Nikolai Uspenskile saadetud kirjas.

Tulviste ütles BNSile, et ta kohtus pärast kirja saatmist Uspenskiga, kes lubas saatkonna abi Venemaal asuvate arhiivimaterjalide uurimisel. Saatkond määras ühe oma töötaja selle teemaga tegelema.

«On lootust, et Venemaa saatkonna abiga saab Eesti riigivanema viimaste eluaastate kohta rohkem informatsiooni. Tõnissoni saatuse selgitamist ei tohiks mõjutada ka Venemaa suursaadiku vahetumine,» lausus Tulviste. Praegu ametis olev Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski on lahkumas. Venemaa president Dmitri Medvedev nimetas juuli keskel uueks suursaadikuks Eestisse Juri Merzljakovi. Oma volikirja ei ole uus suursaadik president Ilvesele veel üle andnud.

Tulviste sõnul mingitest tähtaegadest Tõnissoni saatuse selgitamisel praegu rääkida ei saa.

Ajaloolased pole seni leidnud ei Eesti ega ka Venemaa arhiividest dokumente, mis aitaksid Jaan Tõnissoni saatust välja selgitada.Tulviste hinnangul oleks Vene saatkonna kaasabi Tõnissoni saatuse selgitamisel oluline samm Eesti ja Venemaa vaheliste suhete parandamisel.

Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas. Ta oli korduvalt Eesti riigivanem.

Kui Nõukogude Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel riigivolikogu valimistel. Nõukogude repressiivorgan NKVD arreteeris Tõnissoni 12. detsembril 1940 ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini Tallinnas ülekuulamistel.

Tõnissoni edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole. Kaupo Deemant ning mitu teist Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolast on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil 1941 korraldatud kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega järgmisel päeval maha.

Mitmed inimesed on siiski väitnud, et nägid Tõnissoni ka pärast 1941. aastat, muu hulgas deporteeritute rongi peal, kuskil asulas teiselpool Uuraleid ning isegi pärast sõda Tartu raudteejaamas. Ajaloolaste hinnangul ei tasu neid teateid tõsiselt võtta.

Tagasi üles