Vähipüüginõudeid rikuti augustis poolsada korda

Keskkonnateenistuse kalanduse ja jahinduse spetsialist Aimar Rakko hoiab alamõõdulist vähki, mis tuleb ojasse tagasi lasta.

FOTO: Lauri Kulpsoo

Keskkonnainspektsioon on alustanud tänavu seoses vähipüüginõuete rikkumisega 52 väärteomenetlust, mille eest on määratud trahve kogusummas 1796 eurot.

Üheksal juhul tuleb süüdlastel hüvitada ka rikkumisega tekitatud keskkonnakahju, mis on kokku 3830 eurot, vahendas keskkonnainspektsioon.

Jõevähkide püügil tuvastati seaduserikkumisi nii ametlikul püügihooajal ehk augustikuu jooksul kui ka enne püügihooaja algust.

Kõige rohkem avastati rikkumisi Harjumaal ja Saaremaal, kus septembri alguseks oli alustatud vastavalt 35 ja 8 menetlust.

«Saaremaa on vähipüügihuviliste jaoks alati populaarne piirkond, sest seal leidub hulgaliselt vähirikkaid veekogusid. Paraku leidub püügihuviliste seas ka neid, kes üritavad ebaseaduslikult vähke püüda,» märkis kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

Pai sõnul on üsna suur püügisurve ka Harjumaa veekogudel. Rikkumisi on tuvastatud peamiselt Tallinna lähedal asuvates karjäärides.

Vähipüügi puhul on tüüpiliseks rikkumiseks loata püük või püük keelatud viisil.

Inspektorid avastasid kontrolli käigus ka ebaseaduslikke, ilma nõutava märgistuse ja tähistuseta vähipüügivahendeid.

Erinevatest Eesti veekogudest leiti ja eemaldati püügilt kokku 75 selguseta kuuluvusega püügivahendit, sealhulgas 60 vähimõrda ja 15 vähinatta.

Näiteks Võrumaal eemaldati püügilt 14 vähimõrda ja üks vähinatt, Saaremaal 11 mõrda, Viljandimaal 10 mõrda ja viis natta.

Jõevähi püügihooaeg algas 1. augustil ja lõppes 31. augustil.

Vähkide püügiks oli vajalik kalastuskaart, pärast püügil käimist pidid kalastuskaardi omanikud esitama Keskkonnaametile püügiaruande. 

Tagasi üles