/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste dotsent Viljar Veebeli sõnul on end juba Eestis realiseerinud poliitikute puhul arusaadav, miks nad edasi Brüsseli poole vaatavad, sest niivõrd väikese riigi jaoks on näiteks Euroopa Komisjoni voliniku koht samm edasi.
Christian Rickens kirjutas Saksa ajakirja Spiegel võrguversioonis, et kui Poola peaminister Donald Tusk annab oma ameti ära, et Brüsselisse minna, siis Saksamaal oleks selline samm mõeldamatu ning sealt saadetakse ELi parema meelega teisejärgulisi poliitikuid.
Miks siis ometi on nii, et nii Poolast kui Eestist lähevad Brüsselisse poliitika raskekaallased, ent Saksamaalt mitte? Viljar Veebeli sõnul mängib selles rolli riikide suurus. Ta selgitas, et näiteks Saksamaal on ka nende n-ö väiksema kaliibriga poliitikute kogemus arvestatava suurusega.
«Kui võtame näiteks Baierimaa või mõne teise liidumaa, siis seal saab kohalik liidumaa juht sellise kogemuse, mida võib-olla Eesti peaminister teine kord ei saagi, tulenevalt riigi suurusest,» lisas Veebel.
Seetõttu on suuremates riikides sellise mastaabi ja kompetentsiga poliitikute valik palju suurem. «Eesti puhul tingibki tippude saatmise see, et valik nendest inimestest, kes selle tööga hakkama saaksid - kellel on varasem kogemus ja kontaktid – neid tegelikult ongi ainult tipus. Neid ongi piiratud arv. Mida väiksem riik, seda väiksem arv neid paraku on.»
Veebeli sõnul peetaksegi Poolat reeglina poolenisti suurriigiks, nagu ka Hispaaniat. «Sakslasi võib-olla üllatas Poola just seepärast, et nad ise oleksid võib-olla arvanud, et poolakad on pigem suurriikide kastis. Kõigis neis riikides, mis on Poolast väiksemad, on paraku nii, et Euroopa on n-ö samm edasi,» ütles ta.
«Kui vaadata Eesti poliitikuid, kas või Andrus Ansipit, siis tema ikkagi näeb voliniku kohta kui sammu edasi peaministrikohast. Ja Siim Kallas nägi seda samamoodi - kui talt küsiti, kas komisjoni volinik tahab ilmtingimata tulla peaministriks, siis nagu Kallase puhul näha oli, siis ühel hetkel enam ei tahtnud,» jätkas Veebel.
Ta lisas, et väikeriikides ongi enamasti olnud nii, et kui poliitik on juba peaminister olnud, siis polegi end mujal realiseerida ning teistpidi võttes ei ole ka uusi inimesi kuskilt võtta. Seetõttu ongi väikestes riikides olnud senini selline tava, et enamik komisjoni volinikke, kes valitakse, on endised peaministrid või välisministrid.
«Kui Andrus Ansipist saab volinik, siis staatus võrreldes Eesti peaministriga võib isegi tõusta. Selles mõttes on täiesti loogiline, et väikeriigi peaminister on vähemtuntud inimene kui komisjoni asepresident,» ütles Veebel lõpetuseks.