Martin Hallik: õppida tuleb mitte raha, vaid südame pärast

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppeprorektor Martin Hallik ütleb, et ülikoolil on ühiskonna ees suur hulk kohustusi, mida ei ole kuskil kirjalikult vormistatud. Ülikool peab tegema ühiskonna suhtes tarku otsuseid.
Õppeprorektor Martin Hallik ütleb, et ülikoolil on ühiskonna ees suur hulk kohustusi, mida ei ole kuskil kirjalikult vormistatud. Ülikool peab tegema ühiskonna suhtes tarku otsuseid. Foto: Kristjan Teedema

Kas kõrgkooli ühe 15-kohalise õppekavaga, millele pole sügiseks immatrikuleeritud mitte ühtegi üliõpilast, on midagi valesti?

Tartu ülikooli õppeprorektor Martin Hallik sõnab, et jah, sel õppekaval võib olla mitu viga. Hallik räägib ka sellest, missugune idee on tal tekkinud, et gümnasistide tähelepanu tulevikus rohkem võita, ning sellest, et ülikooli eesmärk peaks olema õpetada inimest mõtlema, kahtlema ja analüüsima. «Tulla midagi õppima vägisi selle nimel, et saada tulevikus palju raha ... Ma ei usu, et see inimese õnnelikuks teeb,» sõnab õppeprorektor. Kabinetis viibib ka Martin Halliku üheksa-aastane tütar Maret, kes on end sisse seadnud isa kirjutuslaua taga ja tegeleb oma asjadega. Missugune on ülikool kümmekonna aasta pärast, kui tema ülikooli astub, selleni jõuame ka.

Kui teie umbes kakskümmend aastat tagasi Tartu ülikooli ajalugu õppima asusite, mis määras siis teie valiku?

Minul oli see otsus langetatud viiendas klassis. Teadsin, et mind huvitab ajalugu, see, kuidas asjad on olnud, ja miks nad just nii on olnud. Ma tahtsin osata sündmusi analüüsida ja neist aru saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles