Narva-Jõesuu võib nõuda ujuva saare põhjustatud kulude hüvitamist

Narva-Jõesuu rand on täis ujuva saare tükke.

FOTO: Narva-Jõesuu linnavalitsus

Narva-Jõesuu linnavalitsus kaalub, kas nõuda hüvitist Narva veehoidlast merre lastud ja kuurortlinna ranna reostanud ujuvsaare tekitatud kahju eest.

Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi sõnul kohtuvad linna esindajad täna Ida-Viru maavalitsuse ning keskkonnaameti esindajatega, kellega arutatakse pretensioonide koostamist.

«Praegu me veel ei tea, kes täpselt vastutab. Hetkel on oluline küsimus prügi, oksade ja puude koristamine ning nende utiliseerimine,» rääkis Noormägi venekeelsele Postimees.ee'le.

Tema sõnul ei ole kuurortlinnal sel aastal vedanud. Eelmistel aastatel oli tuul ujuvate saarte Narva veehoidla lüüsidest merrelaskmise hetkel selline, mis viis need Venemaa vetesse. Sel aastal ujusid pinnasetükid ja puujuured otse Ida-Viru maakonna menukaimasse randa.

Eile päevaks oli Narva-Jõesuu ametlik rand juba prügist puhastatud ning puhkajad võisid sinna naasta. Kuid lisaks on vaja puhastada seitsmekilomeetrine rannariba ning Narva jõe kaldad.

«Jahid jäid kinni, kalameeste võrgud said kannatada, navigatsioonimärgid nihkusid paigast. Ees seisab veel palju tööd. Kogutud prügi utiliseerimine nõuab suurt rahasummat, poolest miljonist kuni miljoni kroonini. Prügi on kuni sada tonni,» ütles linnapea.

Noormägi tänas kõiki linnaelanikke ja teisi abilisi, kes võtsid ranna koristamisest osa. Praegu vabatahtlike abi rannakoristuseks enam ei vajata. Narva-Jõesuu võimud kavatsevad abi paluda kaitsejõududelt, kes saavad koristamisele saata ajateenijaid ning leida vajalikku tehnikat – traktori ja buldoosereid.

Noormägi tunnistas, et linnal tuleb kõigi eelduste kohaselt iseseisvalt maksta koristamise ja utiliseerimise eest ning pärast nõuda intsidendi süüdlastelt hüvitist.

«Meil kulub niigi neljandik eelarvest keskkonnale. Linnas on 3000 elanikku, 1000 maksumaksjat, aga üle 10 000 puhkaja,» ütles Noormägi.

Tagasi üles