Päästeameti veeohutuskampaania tulemuste järgi tunnistab 45 protsenti elanikest, et pruugib veekogude ääres alkoholi.
Pea pooled inimesed tunnistavad veekogu ääres napsutamist
26. juuli 2010, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin sõnas aasta esimese poole sisejulgeolekut tutvustaval pressikonverentsil, et veeõnnetuste kampaania tulemuste kohaselt ei huku veeõnnetustes mitte igaüks, vaid väga konkreetne sihtrühm. «Need on keskealised meesterahvad, kes on tarvitanud alkoholi. Juulikuu kurb statistika näitab seda, et kampaania oli suunatud õigele sihtgrupile, kuid ei jõudnud kahjuks kõigini,» nentis Karafin.
Juulis on uppunud 34 inimest, valdavalt mehed, kelle keskmine vanus on 46 aastat. Valdavalt uputi tiiki, järve või karjääri.
Veeõnnetuste ennetustööga alustati sel aastal, eelarveks oli 1,5 miljonit krooni
Kampaaniat «Kui võtad, võta kuivalt» märkas 87 protsenti elanikkonnast.
Kampaania eel pidas uppumissurmade suurimaks riskiteguriks joobeseisundit 34 vastanuist, kampaania järel 69 protsenti.
45 protsenti elanikest tunnistas, et pruugib veekogu ääres alkoholi. Enam on neid meeste, 25-34 aastaste seas. Suurel määral ka kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimeste seas.
«Kampaania positiivne pool on see, et inimesed on tõesti endale teadvustanud seda, et alkohol on suur põhjus uppumissurmade puhul,» möönis Karafin.
Septembrist jõustuva uue päästeseaduse järgi on kõikide õnnetuste ennetamine päästeteenistuse ülesanne juhul, kui see ei ole ette nähtud mõnele muule riigiasutusele.