Me oleme saanud osa enneolematust ajastust, mis on nüüd tõenäoliselt lõpule jõudmas,» kirjutas endine investeerimispankur James Macdonald kolm aastat tagasi ilmunud artiklis «Elu pärast võlga», «kogu seda epohhi võiks nimetada «suureks võlaeksperimendiks».» USA võlalage puudutava kriisi haripunktis ilmunud kirjutises juhtis Macdonald haritud avalikkuse tähelepanu suure krediidikatse kolmele koostisosale.
Eksperimendi esimeseks sambaks oli Keynesi õpetus. Enne «Hõive, intressi ja raha üldteooriat» oli riigilaenudel üksnes kaks laialdaselt omaks võetud põhjust: sõdade ja suurte infrastruktuuriprojektide rahastamine. Keynesi majandusteooria andis valitsusele sootuks uue mandaadi. «Uues kõnepruugis ei tähistanud eelarvepuudujääk enam laenuvõtmist, vaid ostujõudu forsseerivat raamatupidamiskannet,» kirjutab Macdonald.