Mihhail Kolossok: Ungari, võim ja raha

Mihhail Kolossok Foto: Toomas Tatar / Postimees

Alates 2010. aastast domineerib Ungari poliitikas üks erakond ja see on Fidesz. Peaminister Viktor Orbán arvab, et liberaalsed demokraatiad pole 2008. aastal alanud majanduskriisi järgses maailmas konkurentsivõimelised. Liberaalne demokraatia andis liiga palju tegutsemisruumi rahvusvahelistele finantsasutustele, aga pankade ebaõnnestumise pidi kinni maksma just tavakodanik. See ei olnud õige ja selle vastu sõdib ka Fidesz.

Pankade globaalsele läbikukkumisele järgnesid aga kolmanda sektori raskused Ungaris, Egiptuses, Pakistanis, Sudaanis, Venemaal ja mujal maailmas. See, et euroliidu liige Ungari selliste riikide ritta langes, tähendab, et meie sugulasriigi tavakodanike ja kodanikuühiskonna (kolmanda sektori) vaheline lõhe on endiselt suur.

Eelmise nädala esmaspäeval peatasid Ungari võimuesindajad kahe kolmanda sektori organisatsiooni tegevuse, mis jagasid Norra abiraha. Põhjus, miks Norra raha kasutamist on tõlgendatud kui välisriigi mõjuagendi rolli mängimist, pole vaid see, et Fidesz sai valimistel kaks korda järjest parlamendi superenamuse ning Orbáni korduv ametiaeg kulub võimu konsolideerimisele. Võimupartei kritiseerijatele suletakse rahastamiskraan, mida on kõige lihtsam rahvale vaenulikuks tembeldada – tegemist on välisrahaga. Ka liberaalses Eestis on suhteliselt kerge skandaali õhutada, kui avalikkusesse jõuab info rahast, mis on pärit Venemaalt.