Julgeolekuekspert ja endine Eesti luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross ei näe puht sõjalisest küljest Wikileaksi avaldatud Afganistani sõda puudutavates dokumentides suurt kahju.
Kross: Wikileaksi leke ei kujuta sõjalisest küljest ohtu
27. juuli 2010, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me vaatame seda teemat julgeolekuohu seisukohalt, et kas selliste dokumentide avalikku ruumi tulek ohustab sõjategevust koalitsiooni poole pealt, siis mingil määral kindlasti, aga ma ei peaks seda ülemäära suureks ohuks puht sõjalisest seisukohast,» ütles Kross Kuku raadio uudistele.
«Tegemist tundub olevat ikkagi taktikaliste raportitega, olukorra kirjeldustega, väga valdav osa nendest dokumentidest kirjeldab sündmusi, mis on juba toimunud. Et see seaks nüüd oluliselt sõdurite elu ohtu tulevikus, seda vaevalt,» leiab Kross.
Ka Eesti sõdurite eludele otsest julgeolekuriski selline leke Krossi meelest ei tähenda, küll aga on ta pretsedendina äärmiselt halb.
«Kui meie pool on otsustanud mingisugust informatsiooni kaitsta ja ei ole suutnud seda teha, siis on see kindlasti meie meeste kaotus ja sellisena kahetsusväärne,» rääkis Kross.
Kross arvab, et eile Wikileaksis avaldatud 91000 sõjaraportit võis olla wikileaksi vastus helikopterivideo avalikustaja kohtuasjale.
«Kui te mäletate, siis mõne aja eest Wikileaks lekitas ühe video, kus USA sõdurid tundub, et tapsid ühe ajakirjaniku, pidades teda Talibani võitlejaks. Kui te panite tähele, siis selle video lekitaja läks USAs kohtu alla ja teda ähvardab vanglakaristus. Mõnes mõttes võib näha 91 000 dokumendi lekkimises Wikileaksi vastust sellele kohtuasjale,» arvas Eerik-Niiles Kross.
Kõige olulisem küsimus Krossi arvates ei olegi, kes raportid lekitas, kuna need võisid olla ka pikema aja jooksul lihtsalt serveritest varastatud. Miks need lekitati, on Krossi arvates tähtsam küsimus.