Happelisi põlde hakatakse lupjama GPS-külvikuga

Praegu kasutusel olev külvik laotab väetise põllule ühtlaselt, kuid GPS-tehnoloogiaga külvik kasutab digitaalset põllukaarti, kus on ära kirjeldatud mulla keemiline koostis. Digitaalsel põllukaardil) on näha põldude pH-tase piir- konniti. Foto: Pm

Uudset GPS-külvikute tehnoloogiat hakatakse järgmisel aastal Eestis kasutama ka põldude lupjamiseks. Tehnoloogia võtab kasutusele lubjakivikaevandaja AS Nordkalk.

Eestis on umbes miljon hektarit haritavat põllumaad, millest ligikaudu kolmandikul esineb probleeme pH-tasemega. Liiga happeline muld on kaltsiumivaene ning taim ei suuda sellest omastada piisavalt vajalikke toitaineid, mistõttu jäävad saagid kesiseks. Kõige enam valmistavad happelised põllud muret Kagu- ja Lõuna-Eesti põllumeestele.

Happeliste põldude pH-taseme neutraliseerimiseks kasutatakse lupjamist, mis tähendab põllu rikastamist kaltsiumkarbonaadi ehk lubjakiviga. Lubjakivikaevandaja AS Nordkalk müügijuhi Meelis Moosese (pildil) selgitusel on seni lubjatud põlde ühtlaselt – kogu pind saab sama koguse väetist hektari kohta, samas kui tegelikult on mulla keemiline koostis paiguti erinev. «Ühes kohas on seis võib-olla nii hea, et ei tulegi midagi lisada. Teises kohas aga oleks vaja keskmisest poole suuremat kogust, et põldu ühtlustada,» rääkis Mooses.