Keskmise sünnitamisvanuse tõus 25-lt 30-le eluaastale vähendab kokkuvõttes rahvastiku arvukust kuuendiku võrra.
Tiit: Sünnitamisvanuse tõus vähendab rahvastiku arvukust
18. september 2014, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on ema keskmine vanus lapse sünnitamisel tõusnud. Sellesse suhtutakse stoilise rahuga – pole vahet, millises vanuses naine sünnitab, peaasi, et ta ikka vähemalt kaks last sünnitab ja nii rahvastiku taastootmise tagab. Tegelikult on asi nüansirikkam, märgib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit statistikablogis.
Tema sõnul on keskmine sünnitamise vanus oluline näitaja, mida rahvastikuteadlased jälgivad ja rahvastikuprognoosides arvestavad.
«Keskmise sünnitamisvanuse tõus 25-lt 30-le eluaastale (kui see muutus on pikaajaline, st kestab terve inimpõlve) vähendab kokkuvõttes rahvastiku arvukust kuuendiku võrra,» märkis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit statistikablogis. «Muuhulgas on see üks tegureid, mis pidurdab rahvastiku kiiret kasvu maailmas. Varasem sünnitamine, vastupidi, suurendab rahvaarvu.»
Ta tõi näite: «Oletame, et inimene elab 80 aastat. Võrdleme kaht ühiskonda, kus ühes sünnitatakse 20- ja teises 40-aastaselt ning kummaski sünnitab iga naine kaks last. Esimesel juhul on elus neli põlvkonda: vastsündinud, nende 20-aastased vanemad, 40-aastased vanavanemad, 60-aastased vana-vanavanemad. Meie eelduste kohaselt surevad laste sünni hetkel nende 80-aastased vana-vana-vana-vanemad. Teises ühiskonnas on korraga elus vaid kaks põlvkonda: lapsed ja nende 40-aastased vanemad, kusjuures laste sündimisel surevad vanavanemad. Kuna eelduse kohaselt on kõik põlvkonnad ühesuurused, on lihtne näha, et teises ühiskonnas on inimesi kaks korda vähem kui esimeses,» selgitab ta.
Rahvastikuprognooside tegemisel kasutatakse summaarset sündimuskordajat, mis arvestab aasta jooksul reaalselt sündinud lapsi ja nende emade vanust.
«Kokkuvõttes – rahva arvukust ei määra mitte ainult sündide ja surmade arv, vaid ka nende ajastus. Mida nooremalt sünnitatakse, seda arvukam on ka rahvastik, sest põlvkondade vahed on lühikesed.»
«Lisamure on, et edasilükatud sünnid üldreeglina alati ei realiseeru. Tänapäeva Euroopas on pilt selline, et Põhjamaades sünnitatakse hilja, kuid sündimus on üsna stabiilne ja võrdlemisi lähedane taastetasemele. Kagu-Euroopas sünnitatakse varakult, aga edasilükkamise režiimis ja sündimus on madal.»
«Iseküsimus on see, kas ja kuidas saab poliitikatega varasemat sünnitamist stimuleerida,» arutles Tiit. «Tõenäoliselt aitaksid sünnitamisvanust alandada või selle tõusu pidurdada kõik meetmed, mis toetavad õppivaid noori emasid, sest Eesti noored naised on üldiselt väga innukad hariduse omandajad.»