Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6228583t1hd8b6.jpg)
/nginx/o/2014/09/18/3360295t1ha248.jpg)
Andrus Joonase näitusest Tartu Kunstimajas on raske kirjutada. Mitte sellepärast, et see on kogu maja haarav probleemiderohke retrospektiiv (al. 1995), nagu arvab kunstnik, vaid sellest õhkub agressiivne, lämmatav negatiivsus. Kunstnik vaidleb, tal olevat must ja valge tasakaalus.
Joonase loomingu heledamasse poolde kuulub suurepärane värvimeel. Soe paitav koloriit meenutab Henry Matisse’i ja naivistlikud figuurid suurt armast last. Ka sõna «Aledoia», mis tähendavat kõike ja mitte midagi, on ilusa kõlaga ja armsalt absurdne.