Linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti töörühm toetas Tallinna visiooninõukoja ettepanekut asutada riigigümnaasium Collegium Estonicum.
Töörühm soovitab luua pealinna uus kool
19. september 2014, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töörühma kuulusid Tallinna linnavalitsuse, visiooninõukoja ja nelja Tallinnas paikneva avalik-õigusliku ülikooli esindajad. Eile tutvustas töörühma juhtinud professor Mati Heidmets rühma töö tulemusi linnavolikogule.
«Tallinnas juba on inglise, saksa, prantsuse, vene, juudi ja teisi kultuure ja keeli süvendatult õpetavad koolid, ei ole aga eesti kultuuriruumi sügavamalt sisse vaatavat kooli ja see võiks olla üks Collegium Estonicumi eripära,» märkis Heidmets.
«Teine eripära, millest see idee lähtub, on tänaseks päris laialdaselt teadvustatud vajadus eesti perede puhul, kes on tükk aega välismaal elanud ja kelle lapsed on käinud välismaal võõrkeelses koolis või lasteaias ja kes tahaksid tulla Eestisse tagasi. Nende puhul on ilmne murekoht see, kus nende lapsed õppima hakkavad, kui nende eesti keel ei ole võib-olla kõige parem. Üks selle kooli selge nišš võiks olla just selliste perede vajadustele kohandumine,» rääkis Heidmets volikogu kõnepuldist.
Collegium Estonicumi õppekava pakuks tema sõnul vähemalt kaht spetsialiseerumisvõimalust: tehnoloogia- ja kultuurisuunda, ning see oleks mitmekeelne. Kooli õpetajatele tuleks kehtestada kõrgendatud kompetentsinõuded ja sellele vastavad palgatingimused. Neli Tallinnas asuvat ülikooli panustaksid kooli töösse nii oma laboratoorse baasi kui ka õppejõududega. Kuidas see täpsemalt välja võiks nägema hakata, volikogu istungil siiski ei selgunud.
«Riigigümnaasiumite asutamine toimub Eestis omavalitsuste ja riigi koostöös ja kui linnavolikogu leiab selle idee asjakohase olevat, siis oleks mõistlik haridus- ja teadusministrile volikogu poolt vastav ettepanek teha,» lausus Heidmets.
Volikogu liige Maret Maripuu leidis, et uue riigigümnaasiumi tekke puhul ei jätku mõnele olemasolevale gümnaasiumile õpilasi ning need peaksid muutuma põhikoolideks. Linnavolinik Abdul Turay aga tahtis teada, kus uus kool asuma võiks hakata. Kalev Vapper küsis, kas selline kool tuleks luua mõne olemasoleva haridusasutuse baasil või peaks alustama täitsa nullist.
Heidmetsa sõnul ei ole selliseid asju esialgu arutatud, aga kui riik tuleb Collegium Estonicumi loomise mõttega kaasa, tuleks luua juba uus, palju laiem töörühm, kes hakkaks selliste küsimustega tegelema ja uut kooli Tallinna koolivõrku paigutama.
«Ühe riigigümnaasiumi loomine on minu arvates väga tervitatav ja mina kutsun kõiki seda ideed toetama ja selle gümnaasiumi loomisel kaasa mõtlema,» ütles linnavolinik ja Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.
Heidmetsa sõnul leidis töörühm, et Collegium Estonicumi asutamiseni võiks jõuda Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks ehk aastaks 2018.
Uue gümnaasiumi idee ja võimaliku nime Collegium Estonicum pakkus tänavu kevadel välja Tallinna visiooninõukoda. Visiooninõukoja liikmed on Hardo Aasmäe, Ignar Fjuk, Mati Heidmets, Sulev Mäeltsemees, Tiina Mägi, Mart Saarma, Erik Terk, Rein Veidemann ja Jüri Kaljuvee. Visiooninõukoja esimees on linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.