Kadri Härginen, Carri Ginter: prügisõjas pantvange ei võeta ehk milleks Eestile omavalitsused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Härginen
Kadri Härginen Foto: Erakogu

Jäätmeseaduse muudatus on ehe näide, kuidas keskvõim hakkab otsustama kohalike valikute detailküsimusi kogukonna asemel, kirjutavad juristid Kadri Härginen ja Carri Ginter.

Kas ja milleks on Eestis vaja kohalikku omavalitsuse üksust? Probleemi ilmestamiseks kasutame suvel jõustunud jäätmeseaduse muudatust (eelnõu SE 455). Jäätmete kokkukorjamise korraldus on kohaliku elu küsimus, mille korraldamine on seaduse alusel omavalitsuse kohustus. Mitmed omavalitsused on pöördunud ja pöörduvad muudatuse tõttu riigikohtusse. Mõõt sai täis.

Kohtuasjas tuleb lahti mõtestada kohaliku omavalitsuse roll. Demokraatia ja lähimuse põhimõttest tuleb nõue, et kohaliku elu küsimusi otsustatakse kodanikule võimalikult lähedasel tasandil. Kaalul on iga elaniku õigus lüüa kaasa oma keskkonna kujundamisel. Lihtsamalt öeldes peaksid kohalikud elanikud otsustama, kas teha korda vana laululava, ehitada ujula või tantsusaal. Suvise seadusega valiti stiil, kus keskvõim otsustas kohalike valikute detailküsimusi kogukonna asemel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles