Maanteeamet avastas uute teede lahtikaevamisel rohkelt praaki

Raul Sulbi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäo liiklussõlm
Mäo liiklussõlm Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Sel aastal puuris maanteeamet esimest korda ajaloos juba valmis teed uuesti lahti, et selgusele jõuda, miks need lagunevad.

Kuulsat Mäo möödasõitu Tartu maanteel on nimetatud igaveseks monumendiks Eesti riigi uljusele ehk täpsemalt sellele, kui kergekäeliselt majanduskasvust pimestatud väike riik enne kriisi raha kulutas, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Teelõigust, mille iga kilomeeter maksis 5 miljonit eurot, sai kont kriitikutearmee hambus veel enne, kui see 2010. aastal avati. Tegijad lõikasid kohmetunult linti, aga kiitsid reipalt, et vähemalt kvaliteet on uuel teel maailma tasemele

Veel enne, kui lindi lõikamisest oli möödas aasta, tõmmati aga superristmiku ehituskvaliteedile n-ö vesi peale - ehitusjärelevalve luges 6,2 kilomeetrilt kokku 42 puudust. Maanteeamet viibutas rusikat ja lubas asja uurida. Ehitaja Nordecon Infra aga nimetas vigu ootuspärasteks, mida keerukal objektil ikka juhtub, lubas kõik garantiikorras ära parandada ja palus paanitsemine lõpetada. Ometi jamad jätkusid.

Täna, neli aastat hiljem, võib öelda, et Nordecon Infra on teinud oma Mäo objektiga karuteene kogu tee-ehitajate tsunftile. Kui aukude lappimine Eesti ajaloo ühel kalleimal teelõigul jätkus ka kolmandal ja neljandal aastal, sai maanteeameti uuel juhtkonnal vabandustest küllalt. Pangast ametit juhtima tulnud Aivo Adamson ja tema meeskond otsustasid teha midagi seninägematut – Mäo asfalt puuriti lahti ja võeti laboris algosadeks. Mäo probleemida tuules võeti süvakontrolli veel 10 objekti üle riigi.

«Me täheldasime, et vastvalminud ning uued ehk rekonstrueeritud või remonditud teed näitasid lagunemise märke. Siit tuligi vajadus teha kindlaks, millest see alguse saab,» märkis Adamson.

«Meiei eesmärk on olnud tõestada ehitajale, et need kohad on ilmselt ehitatud nõuetele mittevastavalt ja läbi selle enam mitte tegeleda tagajärgedega ehk aukude lappimisega, vaid likvideerida selles kohas põhjus,» lisas maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk.

Tulemused olid ehmatavad

Juba sel kevadel vihjati, et maanteeametil on kapitaalse kontrolli tulemused käes ja need on pehmelt öeldes halvad. «Pealtnägijale» olid ameti juhid resultaatidest nõus rääkima aga alles nädal tagasi.

Kaupo Sirk tõdes, et tulemused olid kohati ehmatavad. «See tähendab seda, et tihti oli nii, et maanteeameti lepinguline nõue ja tegelik olukord erinesid kuni kaks korda,» selgitas ta.

Ka Adamson tunnistas, et ootas kehva tulemust, kuid saadud vastused olid hirmutavad.

Proovid võeti 11 garantiiobjektilt ja kohtadest, kus lagunemine on olnud silmnähtav. Millistelt objektidelt täpselt proovid võeti ja kas ehmatavad tulemused saadi kõikidelt teelõikudelt, nendele küsimustele ei vasta maanteeamet enne 8. oktoobrit. Siis avaldatakse kontrolli kokkuvõte esmakordselt alles Eesti asfaldiliidule ja ehitajatele.

Saatele rääkis amet praegu vaid kahest objektist: kurikuulsast Mäo teelõigust ning alles kaks aastat tagasi avatud Pärnu ümbersõidust, mille ristmikud juba suure koormuse all rööbastesse vajuvad.

Maanteeameti teede arenguosakonna peaspetsialist Karli Kontson selgitas, et Pärnu ümbersõidul on terastikuline koostis korras, nii nagu peab, kuid tootja on eksinud sideaine sisaldusega. «Tootjad pidi lisama retsepti 5,4 protsenti bituumenit, välja tuli 5,9 protsenti ehk erinevus on 0,5 protsenti. Sellest juba piisab, et asfaltsegu deformatsioonikindlus võrreldes esialgsega on neli korda suurem. Tulemus on see, et asfalt on kivide vahelt bituumeniga täidetud ja see on sooja ilmaga sisuliselt plastiliin,» rääkis Kontson.

Seega ei ole Pärnu rööbaste puhul maanteeametil otseselt etteheiteid ehitajatele. «Selline eksimus on sattunud väga halba kohta. Sideainet on läinud natuke rohkem kui ette nähtud. Sideaine on iseenesest kallis asi ja keegi seda meelega rohkem ei pane,» märkis Kontson.

Mäo möödasõidul kasutatud materjal ei vastanud nõuetele, ehitaja hinnangul oli kõik nõuetekohane

Mäo möödasõidul võeti proovid kohtadest, kus ilmnevad pidevalt defektid või kus teekate jääb nii niiskeks, et see külmaga libedaks muutub. Libeduse pärast on amet juba kinni maksnud ühe liiklusõnnetuse kahjud.

Kui asfaldi all oleva dreenkihi proovid laborist saabusid, oli vastus käes – lihtsustatult öeldes laseb asfaldi alune liiv vett kaks korda aeglasemalt läbi kui peaks.

Kaupo Sirk selgituse kohaselt tähendab see, et tee-ehituses kasutatud materjal ei vastanud nõuetele.

Ehitaja tunnistas vee äravoolu probleeme kahes kohas, kuid süüdistas selles pigem Mäo lõigu väga keerulist asukohta ja mitme asjaolu kokkulangemist, kui kehva materjalivalikut.

«Me läheme tegelikult läbi poldri, läbi süvendite ja geotehniliselt on see üsna keeruline. Siis tekivad kahjustused, mis ka käesoelval aastal said kõrvaldatud, kuna ehitusgarantii kestab,» rääkis Nordecon Infra Mäo ristmiku projektijuht Madis Padu.

Mäo asfaldiproovi analüüsides jõuti Teede Tehnokeskuse laboris aga täiesti juhuslikult teise ja märksa tõsisema avastuseni. Kolmest kohast võetud proovid näitasid, et piltlikult öeldes on asfaldi koostises kohati kasutatud I sordi jahu asemel II sordi jahu ja Mäo asfaltkate võib seetõttu laguneda oluliselt kiiremini.

«Avastus oli see, et ülemise kihi asfaltsegus kasutatud täitematerjal ei vastanud nendele nõuetele, mida leping ette nägi,» selgitas Karli Kontson. «Kivi materjali tulemused me võtsime kolmest kohast. Lepingus oli nõue, et materjal peab vastama vähemalt numbrile 15 ehk kas 15 või vähem. Ühest kohast tuli välja 19, kahest teisest kohast 29,» lisas ta.

Kontsoni sõnul tähendab see, et kasutatud materjal on poole võrra kehvem. «See tulemus üllatas meid ka ja sellepärast tegi labor mõlemas kohas proovid uuesti. Alguses me ise ka ei uskunud neid tulemusi,» ütles Kontson.

Ehitajad välistavad pettuse ning süüdistavad eelkõige materjalidele esitatud standardeid ja kvaliteeti. Nordecon Infra on veendunud, et tee on nõuetekohaselt ehitatud.

«Maanteeamet on meile esitanud katseprotokollid. Samas mul puudub hetkel lähteülesanne, auditi kokkuvõte ja järeldused. Samas puudub ka ametlik pöördumine, kui seal midagi vastuolus on. Oleme oma majas selle ka läbi töötanud ja üldiselt väga suuri kõrvalekaldeid ei ole. /.../ Mõned numbrid, mis erinevad sellest, mis on lepinguga määratud. /.../ Maja sees oleme täiesti veendunud, et nõuetekohaselt on ehitatud,» rääkis Madis Padu.

Liit: materjali kvaliteet võib olla kõikuv

Eesti Asfaldiliidu juhatuse liige Taimo Mureri sõnul võib materjalide kvaliteet olla kõikuv. Ta selgitas, et aastas paigaldatakse Eesti teedele umbes 1,3 miljonit tonni asfalti, millest enamus on kivimaterjal. See aga tarnitakse kümnetest karjääridest, läbi erinevate tarnijate.

«Ei saa välistada, et seal võib olla kvaliteedikõikumisi. Siinkohal julgen küll öelda, et ükski ehitaja teadlikult petma ei lähe. Vähemalt ma ei tea, et see nii oleks,» kinnitas Murer.

Maanteeameti peadirektori sõnul tahavad ettevõtjad kasumit optimeerida ning ei tee ehitamiseks ettepanekuid, mille kohaselt oleks tee kvaliteet parem, kuid ka hind kõrgem.

«Ehitajad tulevad sinu juurde ja teevad pakkumise, et äkki selle materjali asemel saab midagi muud kasutada, siis saate odavamalt, sest tihtilugu nad tegelikult ikkagi optimeerivad oma kasumit. Nad ei ole kunagi tulnud ettepanekuga, et miks me näiteks teeme Vaida jalakäijate sillal sellise segu, teeme teistsuguse, et kvaliteet oleks parem. Aga see tähendaks seda, et objekt läheks kallimaks ja alati, kui sa tahad saada kõrgemat kvaliteeti, siis sa maksad ka rohkem. Selliseid ettepanekuid ehitajatelt ei tule, mis küll ei tähenda, et ehitajad ei tee normaalseid ettepanekuid, näiteks projektide osas,» selgitas Adamson.

Sõda ehitajatele ei kuulutata

Hoolimata sellest, et maanteeameti juhtkond nimetab garantiiobjektide reidi tulemusi ehmatavateks ja üllatavalt kehvadeks, ei kavatse nad kahe nädala pärast toimuval uuringu avalikustamisel ehitajatele sõda kuulutada.

«Ma ei näe sellel mingit põhjust. /.../ Alustame sellest, et maanteeamet tellijana peab ikka enne eelkõige oma kodu korda saama ja siis saab hakata rääkima sellest, kas ehitaja teeb midagi valesti või mitte,» ütles peadirektor.

Adamsonil, kes toodi kaks aastat tagasi skandaalide küüsi sattunud maanteeametisse korda maja lööma, on tänaseks kujunenud selge nägemus, kuidas kaklemise ja üksteise süüdistamise asemel maanteede lagunemine lõpetada.

Tema hinnangul peab maanteeamet muutuma rangemaks ja järeleandmised peavad lõppema, kontroll nõuete täitmise üle peab karmistuma, vähempakkumised ehitushangetel tuleb lõpetad, asfaltkatte nelja aasta vanune juhend ja retsept tuleb üle vaadata jne.

«Minu arvamus on see, et meil tuleb see täna lihtsalt üle elada. See tähendab, et ei maksa hakata kõiki teid ümber ehitama ja nõudma seda ehitajatelt - see ei ole täna lahendus. Kui maanteeamet tellijana vaatab peeglisse, sest oleme ise läbi lasknud need asjad, siis sellel ei ole lihtsalt mingit mõtet, pigem vaatame, kuidas me edaspidi seda ära hoiame. Kui meie oma nõuetest kinni peame ja teede maksumus lähebki ehituslikult 10 kuni 15 protsenti kallimaks, siis las ta läheb, aga me saame teede eluea ka võib-olla kolme-nelja aasta võrra pikemaks,» rääkis Adamson.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles