Jevgenia Garanža: Naksitrallid ja maailmasõda

Jevgenia Garanza Foto: SCANPIX

«Ei tea, mida teha, kui asi läheb hullemaks. Kas hakata metsavennaks või...» ütles mõtlikult minu Ida-Virumaalt pärit sõbranna. «Minu iseloomuga saaks minust päris hea metsavend. Ainult et meie kliima on talvel väga vastik.»

See oli soe augustiõhtu ja meil oli tüüpiline naistekas, mis tähendas, et me istusime mererannas, jõime roosat vahuveini, vaatasime päikeseloojangut ja vaidlesime selle üle, kas kolmas maailmasõda tuleb või mitte. Malaisia lennuk oli alles mõni päev tagasi alla tulistatud, nii et jutt polnud üldse naljakas.

Võib-olla ma oleks selle jutu lihtsalt unustanud, kui paar nädalat hiljem poleks sellele järgnenud teine vestlus teise tuttavaga. Tema eestlastest kolleegid leiavad, et tegemist on üsna karmi inimesega, sest ta on näiteks väga kriitiliselt meelestatud vene kooli reformi või mitte-eestlaste tööhõive suhtes.