«Kuluefektiivne ühiskond peab oma prioriteedid üle vaatama, kui tahab, et Eesti (haritud) naised sünnitaksid,» leiab Solman. «Alates firmakultuurist, ettevõtetest. Lastele tehakse jõulupakk, kommipakk, heal juhul jõulumehega koosviibimine. Aga täiskasvanutele eraldi joomapidu, peredele ei suunata midagi - sest see on ju kulu! Eestlaste palgatase on aga selline, et isegi terve perega Eestis ei kannata puhkama sõita,» toob naine näiteid.
«Sõnades on kõik laste ja perede poolt. Tegudes suunatakse neile Tallinna omavalitsuse kui riigi poolt liiga vähe tegusid,» kritiseerib ta. « Väiksemad omavalitsused ümber Tallinna pakuvad olulisemat tuge.»
«Eesti inimeste palgatase jätab kõvasti soovida. Väga raske võib olla suurepalgalisel mõista, kuidas madalapalgaline pere toime peab tulema. Inimesed ja perekonnad peavad ikka väga leidlikud olema,» räägib ta. «Aga armastus lapse vastu on jäägitu. Tingimusteta. Ja kui pere ei saa oma väikesele lubada seda, mida ta vääriks, siis vanemate süda tilgub verd,» räägib linnavolinik.
«Väike armas Eesti riik oleks ideaalne tegelikult solidaarse ja sidusa ühiskonna ülesehitamiseks, mitte eliidiks ja teiseks Eestiks jagatuna. See on väga vale lähenemine. Eestlaste küünilinine ellusuhtumine võiks asenduda suurema solidaarsusega,» leiab ta.