Maanteeametit võivad laguneva tee tõttu oodata kohtuvaidlused
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
25. september 2014, 20:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti väitel on ehitajad kasutanud ära nende puudulikku kompetentsi ja järelevalvet ning ehitanud teelõike, mis juba garantiiajal lagunema hakkavad. Maanteeamet ei välista kohtuteed.
Selleks, et aru saada, miks uued teelõigud veel enne viie-aastast garantiiperioodi lõppemist lagunema hakkavad, võttis maanteeamet tänavu pinnaseproovi 11 teelõigult, mille garantiiperiood on kohe ümber saamas. Maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk räägib, et amet loodab kõikide ehitajatega puuduste likvideerimiseks kokkuleppele saada, ent välistatud pole ka kohtutee.
Kui palju on kokku neid ehitajaid, kelle objektid lagunevad juba enne garantiiaja lõppu?
Kokku on viis suuremat teedeehituse ettevõtet koos oma tütarfirmadega. Meie põhiline eesmärk on praegu leida töövõtjatega kokkulepe, et likvideeritaks lagunemise põhjus, mitte tagajärg. Ehitaja on alati valmis auku lappima, aga põhjus on mujal.
Me tahame, et need põhjused saaks veel garantiiajal likvideeritud. Töövõtjad väga innukalt ei ole olnud valmis läbi rääkima, sest tegemist on suurte kuludega. Otsustasime, et paneme kirja punktid, mille vastu on töövõtjad meie hinnangul eksinud, siis on lihtsam läbi rääkida. Ainult laboriproovide esitamine ei ole edu meile toonud.
Mis siis saab, kui ehitajad teie versiooniga ikka ei nõustu?
Peame selle eest seisma, et töövõtjad lepingulisi nõudeid täidaksid. Kui vaja, siis kohtu abil, aga kohtuvaidlused saavad olema keerulised ja kulukad.
Meie eesmärk on ikkagi mõistlikule kokkuleppele saada. Esmajoones me tahame, et kõik ehitajad saaksid aru, et nad peavad kohe ehitama kvaliteetselt, sest tulevikus läheb ümberehitamine mitu korda kallimaks.
Kui kõik saavad aru, et nad peavad täitma maanteeameti nõudeid, siis tõusevad hinnad ja tekib ausam konkurents. Jäävad välja need, kes loodavad, et maanteeamet ei kontrolli teatud tingimusi ja maasse võib panna odavamaid materjale. Tahame ehitajaid kutsuda korrale läbi nende uuringute.
Milleks teha koostööd tulevikus veel nendega, kes on tootnud halba kvaliteeti?
Kui seadus lubaks meil neid firmasid hangetele mitte lasta, kellel on varem olnud suured probleemid, siis see oleks väga mõjus vahend. Kui töövõtja on oma puudused likvideerinud, siis täna meil ei ole põhjust teda edaspidi diskvalifitseerida, sest ta on täitnud lepingut.
Mida ehitajad on lagunevate teede vabanduseks öelnud?
Eks kindlasti töövõtja otsib argumente ja põhjuseid. Kindlasti ebaühtlase kvaliteediga materjal oli ja jääb tulevikus probleemiks. Siin on tegemist sadade tuhandete tonnidega erinevate komponentidega, mida tuuakse Eestisse väljast rongi, auto või laevaga. Vahepeal on mitu ümberlaadimist. Probleem jääb igal juhul, aga ehitaja võiks ka ise rohkem materjali kvaliteeti kontrollida.
Miks on maanteeamet ise vastu võtnud ebakvaliteetseid objekte?
Me leiame praegu lepingupartnerid vähempakkumise teel, kus kõik mängivad nõuete piiril. Meil on plaanis muuta oma kvaliteedinõudeid täpsemaks, teha vähem järelandmisi (välja on töötatud uus asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskiri, teetööde tehnilised kirjeldused, garantiitööde kord, kvaliteetnõuete määrus jne – toim.). Ehitaja hind küll tõuseb, aga kvaliteet on selle võrra parem.
Maanteeameti inimeste kompetentsi tuleb parandada. Püüame arendada ja koolitada oma inimesi ja omanikujärelvalvet nõuetega tõstmisega seoses. Kui suudame oma ootused ehitajale selgeks teha ennem tööde teostamist, siis muutub ka ehitajate suhtumine.
Eesmärk on, et me edaspidi võtame ise täiendavad proovid, mõtleme läbi, mille vastu töövõtja eksinud on ja kujundame lepingulised seisukohad.
Me teame, kus on meie vead, aga süüd me endale kindlasti ei võta. Nõuame defektsete kohtade likvideerimist.
Miks ei vastuta ehitaja tee remondi eest kogu ekspluatatsiooniaja vältel?
Idee on hea, aga selle realiseerimine on õnnestunud väga rikastes riikides. Maanteeamet ega töövõtja ei tea oma iga kantmeetri kvaliteeti, sest kvaliteet on kõikuv. Töövõtja ei suuda kunagi tagada ühtlast kvaliteeti kogu tee ulatuses. Kui ta on vastutav rohkem kui viis aastat, siis ta lisab selle riski oma hinnapakkumisele otsa ja see muutub väga kalliks. Liiga palju riske pole mõtet panna ka töövõtja kraesse, sest hinnad lähevad lakke ja jääb asju tegemata.
Soomes on töövõtjaga hooldeleping teatud piirkondades 15 aastat, aga ülejäänud lõigud hakkavad ju kannatama selle arvelt. Ei ole võimalik tagada ühtlast taset kogu maanteevõrgule. Tervikuna ei pea Eesti oma teede kvaliteedi üle piinlikkust tundma võrreldes Soomega.
Seega ei ole lagunevate teede põhjuseks mitte veokid või naelkummid, vaid ikkagi kehv kvaliteet?
Meil on 16 500 kilomeetrit teid ja neist on projekteeritud raskeveokite jaoks vaid riigi põhi- ja tugimaanteed. Paljude kõrvalteede puhul pole sellega kunagi arvestatud, mistõttu rikuvad metsaveokid kindlasti kõrvalteid.
Kogu tee konstruktsioon projekteeritakse 20 aasta peale, aga naelkummidest tulenevalt peame me ülemist kihti iga 7-12 aasta jooksul uuendama. Nii on ka Soomes või Rootsis. Naelkummid lõhuvad teekatet palju.