Valitsus taastab avaliku joomise keelu

1. juulil kehtima hakanud korrakaitseseadus lubab linnatänaval alkoholi juua. Foto: Joel Urbel / Sakala

Valitsus algatab korrakaitseseaduse muudatuse, et kehtestada taas tänavu 1. juulini kehtinud avaliku alkoholitarbimise keeld.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on tänavu suvel kehtima hakanud avalikku alkoholitarbimist puudutav seadus väga teravas vastuolus avalikkuse õiglustundega ja see tuleb ära muuta.

«Me arutasime seda teemat eile väga põhjalikult justiitsminister Andres Anvelti, sotsiaalkaitseministri Helmen Küti ning tervise- ja tööministri Urmas Kruusega. Valitsuses on Reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel selles küsimuses väga selge üksteisemõistmine ja me saame asjadest ühtemoodi aru. Kui valitsus eelnõuga välja tuleb, siis on see meie ühine asi,» ütles Rõivas Postimehele.

Tema sõnul on üks võimalus pöörata seadus täiesti tagasi ja taastada enne 1. juulit kehtinud olukord, kui avalik alkoholitarbimine on täiesti keelatud.

«Mulle meeldib kõige enam selline muudatus, et kui praegu on avalik alkoholitarbimine igal pool lubatud ja omavalitsustel on õigus kehtestada avaliku joomise keelualasid, siis võiks taastada avaliku alkoholitarbimise üldise keelu ja anda omavalitsustele õigus kehtestada pikniku pidamise alad, kus on kultuurne alkoholi joomine lubatud,» lausus ta.

Ta märkis, et näiteks Tartus lepiti juba ligi 15 aastat tagasi, et kevadel tudengite kevadpäevade ajal võib Pirogovi platsil avalikult õlut juua, kui seda tehakse kultuurselt.

«See ei ole linnaelanike seas pälvinud väga suurt hukkamõistu. Aga juua avalikult ükskõik kus ja ükskõik milliseid marke, ei ole ei Eesti avalikkuse, ega ka minu isikliku õiglustundega kooskõlas. Ma arvan, et tuleb leida lahendus, mis annab selge signaali, et avalik padujoomine ei ole osa meie kultuurist,» lausus valitsusjuht.

Rõivase sõnul peab eelnõu väljatöötamisega tegelev justiitsministeerium jälgima, et muudatuse kõik nüansid oleksid korrakaitseseaduse eesmärgiga kooskõlas.

«Niipalju kui mina tean juba 2011. aastal vastuvõetud eelnõu algsest ideest, ei olnud eelnõu autoritel soov, et avalik joomine oleks Eestis lausaliselt lubatud. Kui seaduse teksti lugeda, pole seda seal ka otseselt kirjas. Aga just nii saadi sellest seadusest aru ja kui see on lõviosa meie õiglustundega tugevalt vastolus, on õige tegu seda muuta. Valitsuse eesmärk on hoida alkoholipoliitikas pigem ranget joont. Me ütlesime juba kevadel välja, et alkoholiaktsiis peab tõusma selleks, et alkoholitarbimist vähendada. Seega ei ole ka ootamatu see et valitsus tuleb välja eelnõuga, mis muudab seda 2011. aasta alguses vastuvõetud korrakaitseseadust,» lausus Rõivas.

Avaliku alkoholitarbimise keelu taastamise ajakavast on Rõivase sõnul praegu veel vara rääkida.

«Ajakava sõltub riigikogust, aga ma usun, et meil on võimalik sellega minna üsna tempokalt edasi. Ma ei anna praegu tähtaegade kohta mingeid detailseid veksleid välja. Loomulikult ei saa seda eelnõu menetleda kabinetivaikuses, seda tuleb avalikult arutada ja parlamendis põhjalikud debatid ära pidada ja kõikvõimalikud seisukohad ära kuulata. Samas pole meil plaanis sellega venitada,» lausus ta.

Justiitsministeerium saatis täna hommikul korrakaitseseaduse muutmise eelnõu esialgse versiooni kooskõlastusringile. Justiitsministeeriumi eelnõu uue sõnastuse järgi on avalik alkoholitarbimine lubatud kõrtsides, toitlustusasutustes ning nende terassidel, piiratud alal toimuvatel avalikel üritustel, kus omavalitsus on andnud loa alkoholitarbimiseks ning omavalitsuse määratud kohtades. Omavalitsus ei tohi lubada alkoholi tarbida kohas, kus seda peetakse häirivaks. Kohad, kus omavalitsus on lubanud alkoholi tarvitada, peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.

Justiitsministeerium ootab teistelt ministeeriumitelt, Eesti Linnade Liidult ning Eesti Maaomavalitsuste Liidult arvamusi 6. oktoobriks.