Justiitsminister Andres Anveli sõnul tuleb kahjuks piirata üksikute vastutustundetute inimeste tõttu enamuse õigusi ja muuta avalikus kohas alkoholitarbimist lubavat korrakaitseseadust.
Anvelt: üksikute inimeste tõttu tuleb piirata enamuse õigusi
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
26. september 2014, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enamus ühiskonnast oli kindlasti selliseks seaduseks valmis. Enamus ühiskonnaliikmetest ei tormanud seadusemuudatuse jõustumahakkamise järel tänavale, et seal väljakutsuval moel alkoholi tarvitama hakata. Kahjuks me peame mõne protsendi inimeste tõttu piirama enamike kaaselanike õigusi. Kahjuks on see reaalsus ja me peame seadust muutma, et need vastutustundetud inimese korrale kutsuda,» ütles Anvelt Postimehele.
Justiitsminister nentis, et kui täna algatatud eelnõu seadusena jõustub, osutub edaspidi seaduserikkujaks ka pargipingil kultuurselt õlut joov ja kaaskodanikke mitte häiriv inimene.
Turu-uuringute Asi augusti lõpus ja septembri alguses läbiviidud uuring näitas, et üle 80 protsendi inimestest ei toeta avalikus kohas avalikku alkoholitarvitamist.
«Kui 80 protsenti seda ei tolereeri, siis peab kultuurselt õlut joov proua või härra arvestama 80 protsendi inimeste arvamusega, mis on igati õiglane ning jooma õlut kodus või selleks ette nähtud kohas. Ühiskond ei võtnud 2011. aastal vastuvõetud seadust vastu. Kui mingi asi on nagu võõrkeha ja seda tõugatakse välja, siis tuleb kirurgiliselt sekkuda,» lausus minister.
Anvelt möönis, et seadusemuudatuse jõustumine toob politsei jaoks kaasa suurema töökoormuse.
«Statistika näitas pärast korrakaitseseaduse jõustumist 1. juulil avaliku korra rikkumiste vähenemist, kuna avaliku joomise lauskeeldu ei olnud ja politsei reageeris ainult subjektiivsetele teadetele, kui avalik joomine kedagi häiris. Ma olen ka ise viimase kolme kuu jooksul paar korda teavitanud politseid sellisest häirivast elemendist tänavapildis,» märkis ta.
Justiitsministeerium ootab 6. oktoobriks teistelt ministeeriumidelt, Eesti Linnade Liidult, Eesti Maaomavalitsuste Liidult ja Tervise Arengu Instituudilt kooskõlastusi ja märkusi eelnõule. Justiitsministeerium saadab eelnõu teadmiseks ka korrakaitseseaduse kohta arvamusi ja ettepanekuid esitanud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele MTÜ Eesti Karskusliit, MTÜ Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ Lastekaitse Liit, Terve Eesti SA ning MTÜ Tallinna Vanalinna Selts ja Eesti Arstide Liit.
Justiitsministeerium algatas täna eelnõu, millega keelatakse avalikus kohas alkoholi tarbimine ning nähakse omavalitsustele ette võimalus täpsustada kohad ja üritused, kus see oleks lubatud.
Absoluutne alkoholitarbimise keeld jääb korrakaitseseadusega alles neis kohtades, kus see alates juulist keelati. Need on lasteasutuste ja mänguväljakute lähedus, terviseasutused, ühistransport ja selle peatused ning nendes kohtades ei saa omavalitsus alkoholi tarbimist lubada. See tähendab, et neis kohtades ei tohi ka omavalitsused alkoholitarvitamist lubada.
Eelnõu algatamise mõte tuli nii septembri keskel toimunud ümarlaual kõlanud mõtetest kui avalikust debatist, mis teemaga seoses tekkis. Justiitsministeeriumile esitati enne ümarlauda 56 ettepanekut, millest suuremas osas leiti, et avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamisega soodustab riik alkoholismi ja soodustab alkoholi tarbimist noorte hulgas.
Tervise Arengu Instituudi tellimusel viis Turu-uuringute AS 25. augustist 4. septembrini läbi küsitluse suhtumisest avalikus kohas alkoholi tarvitamisse. Uuringust tuli välja, et 82 protsenti vastanutest ei poolda alkohoolsete jookide tarvitamise lubamist avalikes kohtades. 32 protsenti vastajatest oli viimase poole aasta jooksul sattunud olukorda, kus avalikus kohas alkohoolse joogi tarbimine oli teda häirinud.