Riik ei pea tunnistaja anonüümsust vajalikuks

Paar aastat tagasi sai Joel Alla hea töö eest politsei teenetemedali. Foto: Toomas Herm / Virumaa Teataja.

Seda, et tunnistajakaitset võiks ka väärtegudest teatajate puhul rakendada, ei poolda politsei ega ka justiitsministeerium.

Näiteks kui kedagi häirib avalikus kohas alkoholi pruukimine, peab ta politseisse teatades olema valmis hiljem korravalvuritele andma ütlusi, mis on aluseks õigusrikkujale karistuse määramisel. Samas on õigusrikkujal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega, kust ta saab teada tunnistaja nime ja ilmselt ka isikukoodi, kirjutas Virumaa Teataja möödunud nädalal.

«Süüteod jagunevad kergemateks ja raskemateks ülesastumisteks. Sellest ka süütegude jagunemine kuritegudeks (ohtlikumad) ja väärtegudeks (vähem ohtlikud). Sellest tulenevalt olen seisukohal, et tunnistajakaitset väärteomenetluses ei ole otstarbekas rakendada,» ütles Rakvere politseijaoskonna juht Joel Alla.