Mees, kes kaotas kõik

FOTO: SCANPIX

Väikelinna kohtutäitur müüs pankrotistunud mehe vara, aga tagatipuks hakkas abielus ja kahe lapse isa silma heitma ka võlglase naisele.

Endine ettevõtja on kaotanud kõik, mis tal oli – ta on pankrotis nii majanduslikult (eraisiku pankrot), emotsionaalselt (depressioon), füüsiliselt (90 protsendi ulatuses invaliid) kui ka sotsiaalselt (abielu on lõhki). Postimehe poole ajendas teda pöörduma juhtum, mis annab kogu sellele tragöödiale erilist pikantsust, ent sellest hiljem.

Mehed peavad olema tugevad, aga tema jõud on otsa saanud. Pole enam midagi kaotada, isegi väärikust mitte. Majandusliberaalid ütlevad selliste kohta luuser, sotsialistid aga tooks musternäiteks inimesest, kes jäetakse meie riigis hoolimata tema oskustest lihtsalt kasutuna laokile, üksi iseenda süngete mõtetega. Seejuures pole mehel probleeme alkoholiga.

45-aastane endine ettevõtja pole kindlasti ainus oma enesehinnangu riismetel istuv eesti mees. Viimase korteri üürimiseks tuli isegi abielusõrmused pandimajja viia.

Mina aina rabasin

Kunagi pankade turvasüsteemide hooldamisega tegelnud mees on lisaks kõigele ka haige. «Kogu see stress tegi minust invaliidi,» lausub ta. «Mul on üks selline verehaigus, mille tulemusena jalgadel puudub Achilleuse [kõõluse] refleks – pean võtma iga päev 11 tabletti. Isegi saja meetri kaugusele poodi minek on tõsiselt raskendatud.»

Haigus ilmutas end küll juba enne ebaõnnestunud äri, aga tänavu jaanuaris sai mees lisaks kõigele ka infarkti.

Ja nüüd mantra, mida sellisesse seisu sattunud mehed väikeste variatsioonidega alati kordavad. «Olen kõik need aastad töötanud ainult naisele ja lastele,» räägib ta. «Oleme sõitnud luksautodega ja käinud ookeanide taga puhkamas. Elasime väga jõukalt.»

2010. aastal võttis mees suure riski ja investeeris 10 miljonit krooni projekti, mis kiiresti ja totaalselt läbi kukkus, ning mullu läks mees pankrotti. Kuna ta andis oma laenudele isikliku käenduse, siis müüdi ka kõik see, mis isiklik.

Pärast varade müüki lõpetati pankrot, sest polnud enam midagi võtta. Ka pärast seda jäi võlausaldajatel mehelt saamata üle 266 000 euro.

Ta võttis kohustusi, mis tunduvad igale majandusest midagigi jagavale inimesele täiesti pöörasena. Ka kohtumääruses seisab, et pankroti põhjuseks oli sissetulekutega võrreldes ebamõistlikult suurte kohustuste võtmine. Ei tea, millele lootis mees, aga veel suurem küsimärk on, millele lootsid talle suuri summasid laenanud pangad.

Mees ei koonerdanud ka isiklike kulutustega, nii näiteks oli tal Porsche maastur ja kolm miljonit krooni maksnud luksuskorter.

Kui mees sattus raskustesse, asus temalt kohtu poolt välja mõistetud võlgu sisse kasseerima väikelinna kohtutäitur. Praegu müüb täitur viimast, mis mehel veel alles on – ülemöödunud kümnendi esimesest poolest pärinevat Volkswagenit. Nad on meilitsi korduvalt kirju vahetanud. «Palun mitte arestida minu invaliidsuspensioni ja sotsiaaltoetust,» palub mees.

«Igakuine arestivaba summa on 320 eurot,» vastab kohtutäitur. «Kui Teie invaliidsuspension ja sotsiaaltoetus on suurem kui miinimumpalk, siis palun edastada kohtutäiturile selle kohta vastavad dokumendid.»

Mehe varade realiseerimisel tehtud töö eest esitas täitur mehele veel nõudeid kokku 8000 euro eest. Kuna tegu oli siiski ühisvaraga ja osaliselt ka ühiste kohustustega, nõuab liisingufirma nüüd kohtus enam kui 11 000 eurot ka mehe naiselt.

Mehe väitel olid tema ja abikaasa suhted enne septembrit normaalsed, ent seejärel hakkasid halvenema. Ja kui siis mees sattus enda väitel juhuslikult abikaasa ja kohtutäituri vahelisele kirjavahetusele või õigemini osale sellest, järgnes tüli, mispeale naine mehe üürikorterist välja viskas.

«Sattusin juhuslikult peale – see oli iPadis avatud,» väidab mees. «iPad oli tehtud WiF­i kuumkohaks, aga ühendus kadus korraks ära ja võtsin selle kätte, et uurida, kuhu internet kadus. Paraku oli meilikonto naisel parajasti avatud.»

Igatahes elab mees nüüd taas oma vanemate juures.

Niisiis nägi mees seda kirjavahetust, kus kohtutäitur, kes müüs mehe vara, hakkas väidetavalt oma menetlusaluse naisele lembekirju saatma. Selgub ka, et kohtutäitur on teadlik panga nõudest oma kirjade adressaadi suhtes. Kirjavahetus pärineb septembrist.

Kirjad kohtutäiturilt

Mehe väitel valdas kohtutäitur tema ja tema olukorra kohta kogu infot, sestap võtab ta lembekirju kui perekonna kaitsetu seisundi ärakasutamist. «Tal on kogu info meie pere, meie sissetulekute kohta,» lausub mees. «See on väga näotu.»

Kohtutäiturite kirja pandud hea ametitava näeb muuhulgas ette, et kohtutäitur ei luba sotsiaalsetel, perekondlikel ega muudel suhetel mõjutada oma tegevust kohtutäiturina.

Kohtutäitur ise ütleb, et seda reeglit pole ta rikkunud. «Mul ei ole [mehe abikaasa] suhtes ühtegi täitevmenetlust,» teatab ta. Selles osas on tal õigus.

Mehe naine on kohtutäituri väitel tema isiklik tuttav, ei midagi muud. «Isik [mees] süüdistab meeleheitlikult kõiki teisi ja oma meeleheites on ta tõmmanud ka teised inimesed ebamugavustesse,» lausub täitur.

Mehe abikaasa ise ütleb, et suhtlus kohtutäituriga ei olnud tema jaoks mingi sundkäik. «Keegi ei ole mulle survet avaldanud,» ütleb ta. «Ma taotlen mehele politseilt lähenemiskeeldu. Tal ei ole õigust lugeda minu isiklikku kirjavahetust.»

Naise sõnul kannatab ta mehe terrori all. «Ta on tahtnud sooritada kolm korda enesetappu, ta teeb kõikvõimalikke asju ja saadab mulle häirivaid kirju,» lausub naine, kelle sõnul algasid pinged tema ja mehe vahel juba varem. «Ta on võtnud liisingusse kõikvõimalikke asju ja mina olen teda lihtsalt usaldanud, samas ei saaks öelda, et meil oleks olnud midagi nii väga hästi.»

Naine tunnistab, et mehel on depressioon. «Eks seal ole põhjuseks majandusprobleemid ja ka see, et kõik ei lähe nii, nagu tema tahab,» lisab naine.

Naise väitel oli tema kirjavahetus kohtutäituriga põgus ja nad pole kohtunud. «Ei, ma ei ole temaga mitte kordagi kohtunud,» kinnitab ta.

Tagasi üles