Kuressaare nurgatagused üllatavad

Tiit Tuumalu
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Viimati ilmunud Kuressaare ja ka varasema Pärnu teejuhi autor, arhitektuuriteadlane Leele Välja ütleb, et ühe sellise raamatu sünni eelduseks on tunne, et linn on hakanud sulle oma peidetud saladusi avaldama ja sa oskad neid lugeda ning edasi jutustada.

Kuressaare puhul näiteks kulus selleni jõudmiseks hea hulk aega. Kõigepealt andsid sõbrad ja suvised ooperipäevad põhjuse aastas korra või mitu Saaremaale sõita. Kui ta neil käikudel siis avastas, et lisaks klassikalisele turistimarsruudile keskväljaku ja kindluse vahel on linnas veel hulk põnevaid eriilmelisi asumeid, hakkas ta iga kord järjest uusi ja uusi nurgataguseid läbi jalutama. Ja üllatus üha uuesti. Kuni tuli võimalus oma avastusi ka teistega jagada.

Linn avanes Välja ees kahes etapis. «Esimene oli siis, kui avastasin Tori linnaosa, mis mulle kui suurele puitarhitektuuri austajale oli väga intrigeeriv. Teine, kui hakkasin praeguses linnaruumis tajuma Kuressaare ajaloolist mastaapi, eriti seda, kui pikalt ulatus linn välja mööda Pikka tänavat, praktiliselt sama kaugele kui nüüdki,» ütleb ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles