Ärimees ehitas kaitsealal asuvale laiule suvemaja Lisatud fotod!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Остров Пихельгалайд у побережья Пярнуского уезда является местом обитания многих видов птиц.

FOTO: Repro

Kuigi ärimees Olav Miil võis Varbla laidude maastikukaitsealal asuvale Pihelgalaiule ehitada üksnes loomapidamishoone, sai ta vallalt ehitusloa siiski enamaks ja sinna kerkis ka tema suvekodu.

Hiljuti süvendatud sadamas seisis muljetavaldav purjekas.

FOTO: Artur Sadovski

Varbla laidude maastikukaitse-eeskirja järgi Pihelgalaiul elumaja ja sauna ehitada ei oleks tohtinud. Ometi andis Varbla vald selleks loa ja seal nad nüüd on.

FOTO: Artur Sadovski

Pärnumaa Varbla valla Mereäärse küla elanikud pöördusid keskkonnaministeeriumi poole murega. Nimelt on Pihelgalaiule ehitatud elumaja ja saun ning suvel laiul elatakse, kuigi tegemist on lindude kaitseks loodud kaitsealaga.

Neljapäeval kohapeal selgus, et Mereäärse küla elanikud on veidi pelglikud ega soovi oma nime lehes näha, kuid olid valmis asjade kulgu selgitama.

Väidetavalt kerkis aastaid tagasi Pihelgalaiule varjualune lammaste ja mägiveiste tarvis. See ei häirinud kedagi. Ent ühel hetkel paistis rannast kiigates, et varjualusele on tekkinud korsten. Aja jooksul lisandusid kaks hoonet, millest üks paistis olevat saun ja teine elamu.

Üks külaelanik avaldas kartust, et niimoodi võib uusi hooneid salaja ükshaaval veelgi kerkida ja maha ei võta neid hiljem enam keegi. «Võib-olla tänu hoolivale külakogukonnale seal linnukaitseala veel üldse ongi,» pakkus ta. «Aga siis tulevad uued inimesed ja lihtsalt ehitavad.»

Teine külaelanik väitis, et nad poleks seda tegelikult suureks probleemiks pidanudki, kui tänavu talvel poleks hakatud seal sadamat süvendama. Mürarikas tegevus kaitsealal tundus kahtlane.

Ministeeriumist selgus, et sadama süvendamine oli kooskõlastatud. Lubatud on ka ehitada karjasetuba, kuid sauna ega elamut ei tohtivat seal ministeeriumi väitel detailplaneeringu järgi olla.

Mereäärse küla paadimees nõustus meid lahkelt laiule viima, et oma silmaga kaeda. Meid võttis vastu värske muul, väike sadam ühes muljetavaldava purjekaga ja lõbusas tujus suvitajad. Üks neist tutvustas end kinnistu omaniku, ärimehe Olav Miili elukaaslasena. Ta nimetas end Pihelga Katiks.

Naine ei eitanudki, et nad seal suviti elavad, juba neli suve. Kolm hoonet on roigasaiaga eraldatud. Sisse jääb palkidest elumaja, Lõuna-Eestist pärit suitsusaun ja ait.

Lilled õitsevad, õuel on laiali mänguasjad ja mesitaru juures sumisevad mesilased. Pesu kuivab nööril, soe tuul puhub ja kadakad õõtsuvad vaikuses – tõeline idüll.

«Need on halvad ja kadedad inimesed, kes meie peale kaebavad,» leidis Kati. Ta lisas, et pealegi olevat Miil Varbla valda sisse kirjutatud ja see tähendab, et tema tulumaks laekub sinna. Seda on tõenäoliselt rohkem kui keskmisel inimesel, kuna näiteks mullu tõusis Miil Äripäeva rikaste pingereas 239. kohale.

Pihelga Kati rääkis, et suvitajad järgivad reegleid. Näiteks kui on mootorsõiduki kasutamise keeld, siis tulevad saarele aerutades.

Ta seletas, et pere karjatab mägiveiseid, mis aitab rannaniite korras hoida. Külaskäigu ajal polnud laiul ühtegi kodulooma peale kohevakarvalise kassi, kuna veised olevat olnud Saaremaal paaritumas.

Ka jäätmetega olevat tema hinnangul kõik korras. Nad pole küll hakanud ühegi prügifirma kliendiks, nagu seadus seda kõigilt majapidamistel nõuab, ent prügi võetakse endaga kaasa.

Olav Miili kodus polnud, kuid järgmisel päeval õnnestus ta telefoni teel tabada. «Kõik load on olemas ja ma ei oska rohkem midagi kommenteerida,» lausus ta.

Ja tal on tuline õigus. Ehitusregistrist nähtub, et suvila, elamu, lauteri ja tuulegeneraatori ehitamiseks on load antud. Aga kui Varbla laidude maastikukaitse-eeskiri sätestab, et sihtkaitsevööndis on uusi tootmisotstarbeta ehitisi lubatud püstitada vaid kaitseala tarbeks, siis on raske mõista, kuidas saun ja elamu sellele tingimusele vastavad.

Varbla valla ehitusjärelevalve insener Kalju Kepp ei osanud loa andmise põhimõtteid põhjendada, ütles vaid pärast korduvat küsimist, et kõik nõuded on täidetud, detailplaneering ja load olemas.

Keskkonnaministeerium vastas meile aga nii: «Keskkonnateenistuse kooskõlastatud planeeringuga on laiule ette nähtud loomapidamishoone /.../. Muude ehitiste osas (elamu, saun) ei ole tollane kaitseala valitseja ehk Pärnumaa keskkonnateenistus nõusolekut andnud.»

Keskkonnainspektsioon asus asja uurima. Kui hooned on ebaseaduslikud, siis on võimalik, et need lammutatakse.

Varbla laiud

•    Seesugused rannikulähedased väiksemad laiud on Euroopa mõistes haruldased elupaigatüübid, mis on väga olulised eelkõige maas pesitsevatele lindudele sobivate elu- ja sigimispaikade säilitamiseks.

•    Näiteks elavad seal mustsaba-vigle, tõmmuvaeras, väiketiir, liivatüll, punaselg-õgija, suurkoovitaja, jõgitiir, randtiir, punajalg-tilder, luitsnokk-part, rääkspart, hallhani e roohani, tuttvart, kühmnokk-luik, kalakajakas, jääkoskel, hahk ja kiivitaja.

•    Kaitseala jaguneb sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks (Pihelgalaid jääb sihtkaitsevööndisse – toim).

•    Sihtkaitsevööndis on keelatud püstitada uusi ehitisi, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgurajatised ja tootmisotstarbeta ehitised kaitseala tarbeks. Lubatud on olemasolevate ehitiste hooldus.

•    15. aprillist 30. juunini on inimestel sihtkaitsevööndis lubatud viibida järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning teadustegevuses, milleks tuleb iga kord küsida kaitseala valitseja nõusolekut.

Allikas: Varbla laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri, keskkonnaministeerium

Tagasi üles